Hõissa vastlad, hetkel teen ainult nendele, kellele olen aastaid teinud. Täna käisin Kabala lasteaias. Pidin liikuma vankriga, asfalt teed paljad ja üksiti saaniga sõitma minnes oleks see jama olnud. 

Albert õppis Kellukalt vedamise oskuseid.

Meite vastlapäeva pilt.

Grupid suured pole, hetkel pole mul sellist suurt hobust, et rakendada suure ree ette. Vimbu on kasvamas ja eks ta tajub oma jõudu, nii mööda minnes. Varju alune tahab pidevalt taastamist. Mõtlengi, et milline ehitis sobib raskeveokale. 

Kodus keetsin siis ühe seakoodi. Mõnusaks õhtu ampsuks kodulistele.

Pardud ja kanad said jälle salatit. Aga hea on vaadata nagu väikseid õnnelikke lapsi kes on saanud kommi koti kätte. Nad lähevad elevile ja jooksevad veekausi ja toidukausi vahel. Nähes nende isukat plagistamist. Ja kui ma väheke aega nende tegemisi jälginud, siis tullakse nuruma sülle saamist. Ütlen ühte, et tibust peale neid nii hoitud nagu silma terasid...

siis miks on maailmas nii palju kurjust...?