Tegin selle sammu, panin Albu müüki. Armas ja rahulik poni. Üks minu enda koolitatud, ostsin 8 aastat tagasi. Ja ostja leidus kiirelt.
Sommidega juba mitmeid vestlusi maha pidanud. Igasuguseid kahtluseid täis mõtteid. Tundub meie hobusekasvatajate seas pettureid, kes on müünud kabjalisi tervise probleemidega. Üks somm oli väga pahane, kes lubas kahe nädala pärast vaatama, et Albu maha sain müüdud. Minul savi sellest pahandamisest, olen pidanud palju kogema, tagasi sideta, kas hobune ostetakse ära või mitte. Mõne poni müümisega paar aastat oodanud. Vahel tuleb vastu võtta kiiremad otsused.
Ja lubadus kahe nädala pärast on minu jaoks pikk aeg. Kõike võib juhtuda inimese tujudes ja mina ei viitsi kedagi taga ajada. Siiani olen näinud inimesi, kes on käinud hobuseid proovimas. Ja pärast proovimist kaovad, tagasi sidet andmata. Oleme siiani saanud vahendajateta hakkama. Üks vahendaja tahtis head võistelnud hobust odavalt kätte saada. Seda ma ei teinud. Nüüd plaan jätkata teadliku tõu aretusega ja tean oma suunda.
Mul oli oluline, et Albu leiaks ruttu uue kodu ja tuligi. Kuid veel viibib meil talus. Millal läheb ära, ei jaga veel. Mul on väga kahju küll, aga jah ruunana ei tooda ta mul midagi. Soovin järglasi. Mitte enam väikseid ponisid. Mann jääb, kuna on ikka soovitud alla meetri poni. Ja vanust 15. Vot kus aastad on lennanud. Mann on üks mõnus poni, kes käib Kellukaga vahel mõne hobusega kaasas (aitavad treikusse minna).
Plaan veel paar hobust majapidamisest ära saata. Jäävad need kellel suurem koht südames ja kelle osas oleme valmis ka sööta koguma. Hetkel on tähtis, et mu noortele hobustele jääks oma koht.
Üks põhjus miks, mul on üks Teeba järglane Luna, kellel on seletamatu jala probleem. Ja vaja arsti visiidi jaoks raha koguda. Mis häda hetkel ei oska ise ka rohkem kommenteerida. Teeba on mu üks lemmik hobuseid (tk 150 ringis). Ja tal on kenad jörglased. Olgugi, et ristand hobune, olen lihtsalt suuruse pärast, maastikule on hea anda sellist hobust kes on piisavalt kõrge.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar