Kaunist 2025 aasta lõppu. Meile oli edukas aasta. Ja seda enam, eilne üllatus meite loomadele lindudele oli ikka suur. Nii, et ootame jätkuvalt edukaid suuri muutusi oma tegemistele.

Toredat 2025/2026 aasta vahetust kõigile, kes te olete meie fännid, kaasa elajad!

 

Tormi hoiatust eilseks ja tänaseks anti juba mitu päeva tagasi. Oli näha ka paanika külvamist meedia kanalites. Ilma elu ilma sots meedias oma hoiakute teavitamata lihtsalt inimesed ei saa. 

Kuremaa veski, kui ma kunagi õppisin sealses tehnikumis, kord kuus toimusid antud veskis disko õhtud noortele. Iseenesest on Kuremaa mul üks meelepärasemaid ja mälestusi täis asula koht.

Eile vara hommikustel tundidel, käisin Laiuse surnuaial küünlaid põlema süütamas. Sadas peenikest uduvihma, kohati sõitmisel pidin kasutama täis tulesid. Lihtsalt ei näinud. Tegelikult kehvad ilmad veavad mind kodust välja kas kellegile külla või lihtsalt kusagil midagi muud teha. Seekord ülimalt sügav südamest tänu meel töö andjale, et võimaldas jõulud 100% täielikult kodus aega veeta.

 

Wauuu...yess päike. Täna kohe nagu energiat sajaga, kui sellise sombuse ilmaga. Õhtul pikem postitus, mul on see aasta väga eriline aasta lõpp koos jõuludega.  

Õuest läbides ei pea otsima enam kuiva kohta. Maha sai pandud kõnnitee plaadid. Varju alune suures koplis on aasta vahetuse ööks valmis. Veel jõuab heinad ka ette vedada. Teise kopli hobused-ponid tulevad maja otsas olevasse hoone osasse ehk maha jahutamise maja ossa.

Täna valisin vankri sõidu asemel maastiku Kelluka ja Assoga. Tunnikese veetsin ilma sadulata. Pool distantsi seljas ja teine pool kõrval jalutades tegelikult pigem kiir kõnni tempos. Ei mina saanud aru, miks Kelli kiirustas kodu poole. Asso soovis mõõdukalt kuid mis teha, leppisime lõpuks mõlemad Kelluka tempos samme seades.

Koertega käisin proovisin pildile saada kõiki kolme, ei saanud. Mäx hoiab eemale kiusavast Sannust. Kipub väheke rohmakalt mängima väheke haiget tegema. 

Noored kanad on kukkede südamed võitnud, vanemad kanad näitavad välja oma vaenulikkust. Muidugi uued noored kanad tulistavad igapäevaselt muneda.

Pardud jätkuvalt üllatavad igapäevaselt oma nõudliku hoiakuga tähelepanu püüda minult. Isegi mõni õhtu keeldudes oma jala peal willasse jalutamast. See on nii lahe haaran ühe tegelinski ühe kaenla alla ja teise kaenla alla...ja nii ma jalutan eriti häälekalt seletades pardi preili jutu saatel willasse.

Toa linnud esimene õhtu istusid diivani selja peal ja imestasid tuppa toodud ja ehitud kuuske. Elu on lahe loomade keskel...

Teine päev jõulupühadest, on tavaline argipäev loomapidajale. Esimesed käigud tiivulistest sõprade juurde. Minu haruldane tabamus partide puhul täiesti juhuslik. 

Pardud soovisid väga õue saada. Kuna tegemist on emaslinnu ja isaslinnuga, siis tabasin hetke kui nad ristasid nokad (emase poolt, kes siis lasi lahti oma hääleka laulunoodi). Ütleks nii, olen ära  nad hellitanud, viibivad palju minu läheduses kui ma kodus olen. Nad on mu erilised lemmikud.

Yess natike külma teeb ikka meele rõõmsaks. Hobused said kohe puhtamaks. Eks muda on muutunud tüütuks. 

Tõin hommikul vara 5 uut noort munevaid kanu. Paar minu vanemat kana käitusid väheke õelalt. Pardud naudivad oma villa elu. Koertel on elu ikka nagu lill ja chill. 

Üle kõige meeldib see, et Albert sai noorte hobuste karja. Käitub kenasti, lausa lust on vaadata kuidas ta möllab. Ja tema mölluga kaasa lähevad nii Asso kui Preston.

Õhtu pimeduses Mäxu ja Sannuga. Õhtul sauna küttes, oli märgata ka rakettide paugutajaid. Ei häirinud minu loomi need. Hobused need toimetasid oma burgsi rulli juures.

Harukordselt mõnus aasta lõpp. Mind üldse ei häiri trenni laste vähesus. Tegelen aktiivselt treeneri täiend koolitustel osalemisega. Saigi üks koolitus läbitud ja treeneri kutse portaalis juba kajastub.

 Ja hobuseid kedagi paanika hoos maha müüma ei pea. Sööta jagub, eile õhtulgi naabrid tõid hobustele jõulu kingituseks porgandeid ja õunu. Enne muidugi helistasid.

Kaunist neljandat vihmast adventi. Täna toimub Voore tallides jõulu võistlus. Mina ja tütar oleme sinna minemas pealtvaatajatena. Ja üks meie juurest võistlemas oma hobusega. 

Eelmine nädal uurides eks abikaasa käest, kuhu pria toetuse paneb. Kuid algas üks keerutamine ja vassimine...lõpuks poeg sai siis teada, et tal plaan seda meiega jagada ei taha, tema peab kasu saama...mulle on nii paljud üritanud rääkida, et võiksin ise seda salaja teha... ma pole siia ilma sündinud, et kellegi tagant varastada. Teada olevalt usu ringkonnas teavad eks abikaasat kui ,,armast, vaga härras meest", tegelikult kannab maski. Nüüd mil lapsed suureks kasvatatud... Üritab oma kindla meele laadiga tagasi saada oma kohta (mainin ühes era koguduses grupis palvetades)", las palvetavad. Tõde mitte tedvatel inimestel on tedmine, et mina olen herr füüreri vastu... Kuid ma ei lasku pisi detailidesse. 

Olen ennegi rääkinud, oma vana vanemate pere mudelist. Üks teisest hoolimist ja arvamuse ära kuulamist. Siis eks abikaasa on teinud minu kiuste risti vastupidist... aeg ajalt unustab ära minu seatud piirid. Proovides oma mesi magusa jutuga mulle tühjade lubadustega võluda😷🤬

Kasutab lihtsat manipuleerimise viise, et saavutada oma eesmärke. Olen siiani jäänud rahulikult resoluutseks. Olles igapäevaselt meedia vahendusel kokku puutunud vägivaldsetest suhetest väljunud inineste probleemidega tuttav. Võib olla on tekkinud küsimusi, et miks ma pole teinud seda ega teist... meie õigus süsteem ei oska kedagi kaitsta eriti veel seaduslikke suhteid. Niikaua kui kedagi pole raskelt haavatud või raskete kehavigustega teise ilma saadetud. Mina lähtun isiklikust tugevusest ja õnneks on mõistvaid sõbrannasid ümber, kellega julgen rääkida. 

See on kahjuks kurb tõde, kuid mul on vastutus ja pole aega kaastunnet ega mõistmist kerjata. Hea meel laste üle, kellel omad elud ja omad tõekspidamised. Kuid ühiselt veame ja jagame vastutust Mtü edasi arendamisel.

Eilne ilm üle pika aja oli üks mõnusamaid, tegelesin hommikul Lilyga ja Assoga. Vimbu tegelikult üritas rohkem ennast päitsete sisse pressida. Võtsin Asso ja käisin temaga platsil tegime maa latte, jalatõsteid. Kerge meeldetuletus trenni, pikema seismise järel. Nii kui mu mõte kippus uitama, nii läks ka Asso pilk minu pealt ekslema.

Panin ühe vanema pildi talvisest ajast, kuna unistan lumest ja külmast. Iga vaadatud Lapimaa pilt paneb ohkama lume unistuse järele.

Lily sai sees olla pea ööpäev kerges dieedis, andsin lutserni ja ürdi müslit. Juba üle eile õhtuks oli tervislik seisund taastunud. Kipub ahnitsema suurte hobuste eest, endal tugev ülekaal. Minu väike õelusekott. 

Vahe peal võtan hobuseid-ponisid sisse, et saaks jälgida ning dieedil hoida. Eelmine talv oli normeeritud kella ajaliselt. Kuna sööta on, siis veame rulli kaupa ette. Pidevalt pean enesele meelde tuletama, hobune pole liha loom, keda nuumama peaks.

Suurimaks üllatuseks eilsesse päeva, suur kasti täis loomseid tapa jääke. Ma ei osanud oodata ja polnud ka tellinud. Meie koerad olid sillas, muidugi Mäx on viimasel ajal üldse vähem sööma hakanud. Kaas arvatud loomsete saaduste osas. Eile kontrollisin hambaid kõigil. Mäx hoiab kramplikult oma kondi jupist kinni, nagu oleks viimne päev. Mina võin teda puutuda, teen massaazi pea piirkonnas, et lõdvestuks. Samas ta tahab minuga mängida. Kuid oma konti käest ei anna. Nordicu ega Sannuga sellist probleemi pole.