Kaks vaba päeva lendas sajaga õhtasse läbi heinatöö. Oi kui palju jõutud trimmerdada. Heina niitmisele panustas poeg.

Viimasel ajal on perekeskselt arutelu olnud kliendi vähesuse üle. Õnneks oleme ise mõõdukad ja kaalume põhjalikult mida osta.  

Eile taas metsas trimmerdades vaatasin, et hobused rahutud. Ja õhtul pärast metsa heinamaade niitmist, panin karjuse paelad tagasi ette (hobused saaksid kohe koju tulla). Ja nii oligi, teatud ilma muutused toovad metsas esile igasuguseid valusalt nõelavaid putukaid...ja eks siis hommikul kell 4.21 kabjaliste armee koju naasis. Nende aeda saamine ei valmistanud mingit probleemi. Miks koju tuldi, taheti oma varjualusesse peitu...meil selleks vana heinaküün hobustele varjualuseks. 

Vimbu ja Preston head sõbrad...kuid Vimbul on kombeks kriisi olukorras tormata läbi aia. Eks tegeleme, et see komme ei jääks püsivaks kombeks.

Algas laulupeo kuu, käibemaksu tõus...ega mul polegi meeles kõikide maksude nimetusi. Elame näeme, loodan vaikselt ja oma mõtetes, et meil ikka seda sõda ei tule. Kuigi toimuvad pidevad ettevalmistused. Mõistan, et peab olema valmis kriisiks. 

Eilne päev metsas trimnerdamisele. Hobused ujusid ka kohale, näitasid kohe, et see millele ma panustasin läheb asjaks. Trimmerdasin üle kasvanud naadid (õitsemis faas). Mõttega, et värske rohi saaks peale kasvada. Hobune ei söö ülekasvsnud naati. Kuna mu plaan oli paagi täis ära trimmerdada. Jõudsin kõigest pool alast ära teha. Selle eest hobused näitasid, et minu tegu õigustab igati. Asusid nosima kõik suure hoolega trimmerdatud rohu massi. 

Õhtul koristasin ära värske heina aiamaalt. Eile trehvasin viiel korral oma jämedate ja pikkusesse venivate  Nastikutega. Käin ikka kiikamas neid kus nad armastavad lesida. Hämmastav mao aasta. Rästikud tekitavad teatud aukartust.

Viimane juunikuu päev. Hiina kalendri järgi on tänavu aasta mao aasta. Nii ongi, et hetkel ülekaalukalt nähtud nastikuid. Teisel kohal rästikud neid oleme teisaldanud kodunt kaugemale. Kui kipuvad liiga majale lähedale. Õues liikudes on kogu aeg silmad maas. Plaan mõni hani ja pardi paar võtta. Kuigi mainin, et seoses söötade kallinemisega ei ole enam rentaabel suurt karja linde pidada. Varem oli mul oma 30 nüüd olen piirdunud kümne linnupidamisega.

Meite kiviaia valvurid. 

Tänavu aasta on probleem  näit. Söödava kuslapuu marjadega neid ei olnud üldse. Siis minu kaks taime põevad mingit seletamatut haigust. Tänavu ellu ärganud taralõng, eelmisw kahe suvega lihtsalt ei ajanud ühtegi värsket võrset,  kevadel ja eelmine aasta polnud mingit märki, et oleks elus. Pamplid ajavad võimsalt omi võrseid. Vamplid õitsevad, kui palju neist viljakandvateks jäävad ei julge öelda. 

Mida olen jõudnud teha on rabarberi mahla. Õnneks on veel eelmise suvel tehtud kodu moose järel. Mahlad tarvitati kõik ära. Ise tegelikult joon meelsasti kodu tehtud marja-puuvilja mahlasid. Seenepakkudel veel seeni...elame näeme. Aiamaale sai see aasta juurika kraami maha pandud.

Jätkame tänase päeva blogimist...trimmerdasin rohu kasv on tänavu aasta võimas. Ootame heinatööks sobivaid ilmasid.

Pesin mitmed jootmis vannid. Aeg ajalt tuleb seda tihedamini teha. Vetikas kipub vohama ja viimane oma teatud mürgiseid aineid levitama vette. Olen akvaariumi kalu pidanud ja sealt teadmised vee keemilistest omadustest, mis on millekski hea või halb.

Nautisin Vimbu ja Prestoni seltskonda. Muidugi Vimbu lootis kaera saada. Kõrgust Vimbul peaks olema 160 ringis. Nii et ema kasvule järgi jõuda on puudu 10 cm. 

 

Metsatiir hobuste juurde tehtud. Jootmisvann pestud ja uus vesi joomiseks vanni pumbatud. Maapind on vett silmini täis. Hea on pumbata, saab ruttu vanni täis. Minu tegemise peale liikusid obesed rahumeelselt. Vahepeal Rockyga nagistades. Vaatasin visuaalselt hobused üle. Fryc oli üle keha seletamatuid putuka nõelamise kuplaid täis. Muud eakad obese daamid nautisid suviseid sööma ande...ei tõstnud pilku maast kui käisin nende ümaraid vorme patsutamas. 

Kõikidesse koplitesse pilgu visanuna, nägin ainult magamas sügavat und noor hobuseid. Metsa ringkäigult tagasi jõudnuna, ei leidnud ma kedagi enam põõnamas. Mmmm...need on nii mõnusad hetked, silmata omi loomi mõnude hetkest. Ja kui suhtlema minna, siis nad lihtsalt loivavad minu juurde. 

Õigel jaanipäeval sadas korralikult. Pidin tööl käima.... jaa kogu saju sain kaela. 

Muus osas on suur rahulolu, hopad metsas, Vimbu ja Preston laiutavad kahekesi suures koplis. Ja nüüd on selgeks saanud suure varjualuse kasutamise. Mul oligi juba hirm, et Vimbu tuleb üks hommiku poni koplis vastu, ponide putka seljas. Viskab kasvus korralikult, mõnus kõrgus juba.

Nordic paraneb, hetkel hästi tüütu eluviis. Mäx ja Sannu kinni. Ja siis vahelduva eduga, kes toas, kes õues. Õnneks, on koerad harjunud. Nii kui Sannul jooksukas hakkas, eraldasime kohe. Jooksuka 8,9,10 on juba kriitilisemad. Õnneks tõukoertega on ära hoidmine lihtne. Ühe krants emasega sain seda kogeda.  Ja ei taha ühtegi pesakonda kutsikaid. Mingi aeg lasen ära steril6seerida, kuid ega see koeralt võta ära seda teise koera murdmist. Kuid seda murdmis omadusi pidi olema. Sellesse tuleb teatud respektiga suhtuda. Loomadesse suhtumine ok, metsloomi ei puutu. Kuid jah teised koerad. Kuid hetkel rohkem sakslasi ei võta.