Eem, millest peaks alustama. Nädal on ilus ilmade poolest olnud. Kaks päeva sai koplit edasi tõstetud ja muidugi ka tööle lipatud. Olen harjunud, et elan jooksusammul oma elu.
Oo jaa ja suurim sündmus mu elus oli eile siis Estonia maja külastus balletti vaatamas ,,Luikede järv". Natuke ihu ja hinge kultuuriliselt haritud. Meenusid Lagedi kooliajast muusikatunnist õpetaja seletused viimati nähtud balletile. Nautida erilist miljööd ja keskkonda arhailises keskkonnas ja ikka meenutada teada tuntud tegelaste juhitud suunatud ballitantsud Vabariigi aastapäeva sünnipäevaga...
See selleks, olen ootusärevuses kiige valmis saamisega. Ja teine ootus-põnevus järgmisele nädalale, kus mitmeid spordivõistlusi ja külaliste vastuvõtmisi ning ametialaseid väljakutseid vastuvõtmas ning teoks tegemas.
Kaks merisea mammat on veel titeootel... Kuigi kõtud piisavalt suured, tehakse puuris suuri venitus-tõusmisharjutusi pidevalt. Ja meie oleme hirmul, et midagi hullu ei juhtu.

Meie merisebeebid. Praktiliselt iga päev ja päevas mitmeid kordi võtame sülle. Emmed on harjunud ja inimsesesõbralikud ning julged. On ka lapsed hästi suured suhtlejad.

Käin nädalas paar-kolm korda jalgrattaga koeri jooksutamas. Palava ilma korral teen kolm puhkepeatust, kus koerad saavad ojavees ennast jahutamas ja joomas käia. Ja teen kõigest 5km, mida kasutan ka vahel kui tahan jooksmas käia. 

Uskumatu ja nädal läbi. Täna ma sõnnikuga ei tegelenud. Andsin endale puhkust ja tegelesin pigem sportlikult päeva veetmisega. Sai endale tehtud venitused, kuna kahel päeval ma lihtsalt ei leidnud seda aega, kus oleks saanud mahti lihasvenitusi sooritada. Miskit, siis täna läks kava lausa topelt portsjonina. Ja pärast pühendusin trenni läbi viimisele lastele. Vahel on vaja enesetäiendust teha. Ja nüüd tundub, et raamatutest on ikka piisavalt kasud sees. 
Jälgisin mitut nüansi hobuste juures ja lõpus kui ratsaniku hüppama koos poniga panin. Pidin eeskujuna esimesena hüpped ära sooritama. 
Ja üldse on see nädal päris kiirelt möödunud. Esmaspäeval kohtusin mitmete ametnikega, siis oli tegu sõnnikuveoga, kus jälle saatis osaliselt ebaedu. Tagasi teel Kullamaa talu juurest kadusid traktoril käigud. Kuid ületades kellegi viljapõldu diagonaalselt ja kruusateepeale jõudes, selgus, et mul polnud tagurpidi käik korrektselt tagasi tõmmatud vabasse asendisse. Ja siis sain ma jälle kiirendust kasutada. Ja siis teel olles koduni püüdsin meenutada, et mis kell ma kellegile lubasin kohtumise. Ei meenunud mul kuidagi. Ja kui koju jõudsin oli üks sõnnikutahtja kohal. Muidugi kergendus, kuid teistpidi jälle ei meenunud kuidagi, et mis kell ma kellegi juurde või muid kohtumisi kokkulepitud ajaks lubanud olin. Imestasin, et kuidas nii ma olen asjad sättinud. 
Miskit, üks tuttav sõnnikukottidega lahkus, kimasin tagasihoidlikult Raplasse, kus siis mööda minnes Priast läbi põikasin ning pärast ühe asutuse juhtivtöötajaga tööasjus kohta vaatamas käisin.
Ühe kohtumise oma valla vanemaga lükkasin ettearvamata pikemas perspektiivis edasi. Mul oli veel mõni sõnnikutahtja. 
Ja üldse on veel ühel päeval suutsin kaotada traktroil sõnnikulastis käru tagant ära. Ei märganud, et eelmine päev oli poeg vahetanud enda mugavuse pärast lühema haakepoldi vastu. Mina eelistan jälle pikemat, kuna kiire sõit kruusateel loksutab lihtsalt poldi pesast välja. Nii ka minuga reedel juhtus. Kuid õnn, et suutsin kiirelt reageerida ja 20 min korraldasin käru uuesti tagasi haakesse. Tegu veel üheteljelise käruga. Kes tehnikat teab ja tunneb, teab mis käru on üheteljeline.

Ratsaniku tunnetus tagab ratsaniku ja hobuse vahelise harmoonilise, usaldusliku ja tõhusa suhtluse. Just tunnetus on kõigi tegevuste alus... Mida mina tunne ja kas mu tunded peegelduvad hobusest tagasi, kas ta on piisavalt lõdvestunud. Takistan hobuse edasiliikumust oma käitumise õige või vale kasutuse vahel ning sellele vastavalt kiirelt reageerima, et parandada oma käitumise ehk siis märguande läbi hobust õieti liikuma.

Sai tehtud ka maastikul ratsamatk.  Ja loodan, et järgmisel nädalavahetusel saab lõpuks valmis külakiik ja grillahi. Need on olulised asjad meil.

Kui eilne päev möödus kergemate tegemistega, siis täna olen jälle duracell jänku, kel hasartne sada sees. Juba hommikul vara alustasin kärbsetõrjega, käisin tõin olulise koguse diislit traktorile. Läbi põikega vetarist, ostsin ühe ussitõrje pasta. Imestan mis hind, ühe pasta hind küündis juba 25 euroni, piirdusin 14 eurose pastaga ja ühe pasta hind jäi 10 euro piiridesse, kuid tean, et on nõrgema toimega. Vaja teha kahele väiksemat sorti noorele sälule ussitõrje. Püüdsin meenutada, et millal sai viimati tehtud ja polegi kaua aega tagasi. Oli see ju märtsis.
Ja teistele teen uuesti juuni alguses, kui saadan metsakarjamaale.
Nädala lõpus tuleb vanem tütar siis jäädavalt koju, lõpeb ära praktika aeg. Ta tahtis kopleid ehitada. Ma ise püüan täna koristada ära silojäägid Likemetsa heinamaalt. Nüüd pean mõtlema, kuidas saaksin veel ühe pooliku töö lõpetada.
Täna kulgeb päev poolikute tööde lõpetamise tähe all. Ja nüüd õue toimetama...

Esimene meriseabeebi sündinud, oii on nunnukas. Pea iga päev saab teist peo pesale vöetud ja nupsikuks nimetatud. Üks lastest pani nimeks zorro, kuna mask näos menutab Zorrot filmidest. Seda kas temast suurt filmikangelast kunagi peaks tulema ei oska öelda, meirsea mammad jagavad hetkel ainsat beebit väga südamliku soojusega. Armas on näha loomade omavahelist koostööd ja tööde jaotust.
Mainin olen täna päris laisk no ei viitsi kuhugi ega midagi teha, kuigi oleks vaja üks koorem sönnikut peale visata.
Ja nii oligi, et päev poolenisti siis maha magatud. Ja päeva teine pool siis oluliste sammudena ära jagatud kohalikus koolis arenguvestluse õpetajaga läbitud ning pärast seda koorilaulus osaletud.

Täna on juba esimene nelipühi. Sai põkatatud päris kaugele 3 l diisliga sain hakkama. Mul hea meel, et trakatsil nüüd 20 l paak peal ja ei pea kartma, et maha loksub või vaja mingi maa tagant vaja juurde kütet lisada.
Russi remont veel seisab, hüdropump laiali võetud, sellega tegeleb teine pool, kes jah kipub asjade remondiga palju venitama. Eriti veel, kui see puudutab minu tehnikat.
Ootame loomabeebisid, merisigadel on mingil ajal pojad sündimas, aga millal ei oska veel öelda.
Eile oli meie majas kiige ehitus talgud, sadude vahel said mehed tehtud. Ma ise olin tööpostil ja seega majapidamise elukorraldus lastele üle antud.

Puuri pistetud lilled. Vaatame mis edasi toimuma hakkab. Kitsed on nutikad.

Õitsev tikripöösas.

Õitsev Tähk toompihlakas.

Priimula liikidest.
Lillepeenar vajab jälle rohimist, rohukasv on intensiivistunud.

13 ja reede ei mingit müstilisust ega maagiat. Täiesti tavaline päeva algus kohviringiga. Nojah äratuse seekord üks külaonu, kellel uudishimu teada saamiseks, kes kutsus politsei ehh naljakas teetolmutamise pärast ja kogu situatsioon ajakirjanduse lekitatud.. Eelmine nädal toimetas farmer oma siinkandi pöldudel mürgitamistöödega. Juu mönel uuel sissekolinul lihtsalt tolmutamisest kopp ees. Kuigi kogu tegevus toimus ööpäevaringselt. Kuulsin kui autod terve öö toimetasid mürinaga külateel sõitmisega. Meid see otseselt ega kaudselt ei seganud. Ma pole möne naabrimehe lollustele ka politseid kutsunud, kellega vahel tuleb vesipruuli ja saalomoni käitumismanöövreid kasutada... Nii me siin elame ja kogeme igapäevast tavaelu armu, kuni miski jälle kedagi rööpast välja viib.

Hetkel mil igapäeva elu rutiin köigi tegemistega kuklas hingamas ei ole pääsu minulgi köige mustemast tööst... Musta kulla kaevamisega tegelen. Ja üsna mu vabad päevad on selle tegevusega kaetud.

Eem ostsin uued lilled, teadustasin lapsi. Mis eelmistega juhtus, kits söi ära. Helistasin koju tütrele, et kastaks mu istutatud lilli. Tütar helistas hiljem tagasi, et ema tead lilli ei ole enam... Nojah kits käis kärneriks...Väga armas. Muidugi muutusin kurvaks, kust ma veel enam nii kendade öite lilli saan.

Tänasega pean veel lilledele puuri ümber meisterdama. Nii et mina hakkan lilli pidama puuris ja kitsed vabaduses. Ja saavad nemadki lilleilu läbi vörgusilma.

Loen pidevalt lugusid loomakaitseseltsi lehelt, kus kiire osava kirjasulega Heiki Valner igapäevastest probleemolukordadest kajastab, mis nii pönevalt ja sisukalt kajastatud.

Ise hetke eluolus tahaks olla see eestimaine ussike, kel seljapeal sik-sak... Ja madalam kui mururohi on praegune mentaliteet.

Merisead on hetkel paiusvas vormis, oodata on poegi. Nii me neid sülle ei vöta. Muidugi möni neist teeb hüppeid puuri väliseinale.