Albert loodab trenni saada. Näidis on see, kui poni on saanud iga päev tegelust. Ja tema arvab, et teda peab ka täna võtma. 

 

Eile oli hästi meeleolukas õhtupoolik. Tähistasime Pentagoni 13 ja Lembitu 12 sünnipäevasid. Lembsu omanik käis selle päeva puhul väiksel maastiku tripil. Ja Anete Pentaga. 

Eelmine nädal oli ka üks kurb sündmus, lasin Nordicul minna koerte maailma...eks endal pole veel enotsioonid lahtunud. Harjumatu, üks asi kui koer läheb hinge, kellega on vaeva nähtud. Raske on omaks võtta, et vanusega tervise hädad saabuvad, sõltub kuidas kellegile. Nordic lihtsalt juba kukkus jala pealt, ja valud mis teda saatsid üle keha. Ei olnud meelepärased.

Praegu jah uut kutsikat ei võta. Talvel korra mõte oli kolli võtta. Kui mu tütrepere sheltie võttis, kadus igasugune huvi kolli võtmise vastu.

Albu jälgimas minu tegevusi välja pool koplit. Tegelikult on tal selline nõudlik ilme...et ootab mõnusat nämmi ehk jõusööta. 

Mainin kui palju oleks käijaid kui kõik oma lubadused täidaks. Kuid tänavu aasta tundub, et raha lugemise kriis on jõudnud paljudesse peredesse. Eks näe kuidas suvi kulgeb.  Ja selle järgi peab järgmiseks talveks tegema mõned korrektuurid.

Ja ongi juunikuu, ilmateade eile õhtul teavitas, et on tulemas soojalaine vahelduvate saju hoogudega. Sadagu, nüüd pean leidma mehe, kes aitab kasvuhoone plaadi ära vahetada. Saab kasvuhoonega tegelema hakata. Muidugi uue mulla ja sõnniku sisse vedama.

Pardid said uue elamise ja on kenasti omaks võtnud. 

Laupäeval käisin maastikul, nautisin rahulikku ja mitte valvel olekut. Võtsin rahulikuks kulgemiseks Kata. Otsisin orhideesid ja muidugi leidsin. Orhideed võluvad oma iluga nii nagu Uku Masing oma raamatus kirjutas.

Eelmine nädal neljapäev lõpetas järgmine lenda lasteaia lapsi, kes kooli ikka jõudnud. Väga emotsionaalne ja mõnus ühtse pere tunne. Eks näe mismoodi asjad lasteaia osas edasi kulgevad. Muidugi mina ei jäta, jätkame oma hobutunniga ükskõik millise valemiga.

,,Unistan oleks mul miljon eurot ostaks koolimaja Lipal ära, aga edasi peaks väheke maja laskma remontida. Mõned ehituslikud amortisatsiooni probleemide tõttu vallal ülejõu käivad... kuidas maja remondi kulusid hallata.. aga noh need on unistavad, kuid minu osas mitte täidetavad. Tahaks päästa, aga kuidas." Elame näeme, ees on tulemas Enn Vetemaa mälestus päev, mida aktiivselt hetkel planeerib pr. A.Kalf.

Tänasega lõpeb maikuu.

 

Väga huvitav, mul on siin tekkinud anonüümne kommenteerija, kelle järel on tabanud rämpsposti laine. Ja mitte üks kord ma pole pidanud puhastama kommentaare mõttetust pahnast. 

Jätkame treeninguid. Näis kas saame laagrisse soovitud arvu lapsi, kui ei saa, siis väiksema grupiga seda laagrit läbi ei vii.

Eile hommikul olles järjekordselt lisa sööta jagamas. Seekord talitasin nii, et tegin suure ämbritäie valmis, siis võtsin sellest ämbrist kahe kausi jao (Vimbu ja Asso) eraldi. Tõin kõige pealt poisid välja sööma. Muidugi Vimbu loobib ikka täiega kaussi nimetan seda jalgpalliks. Oma paari löögiga piisavasse kaugusse saatnud. Tõin uuesti nina alla, muidugi mõni suu täis ja esi jala kraaps ja oligi teisel pool lasipuud. Panin tagasi, tõin siis pirtspekist raskeveoka noorhärrale kuiva mõnusat müslit peale. 

Asso nautis oma hommiku näksi mõnuga. Koplisse jäänud poisid said sama sööta, aga ühisest sööda nõust. 

Mainin, ostsingi farmin puiste mineraali koti, tehakse nägusid, kuid pika peale söödi ikka ära. Neile ei sobi midagi, ainus mis ära söödi oli laku kausis olev mentooli ja eukalüptiga maius hobustele. See oli nii maitsev, et isegi ümbris lõhuti kohe. Nii palju sai seda maiust käia tõstmas. Eelmine aasta nägin, et ei sobinud küüslauguga kausid.

Panna uue nädala algust sõnadesse. Tõin emale istutamist kuuse taimi ja elupuu istikuid, endale aga kuslapuu taimi.

Ja ringiga koju jõudes nagu küpsend ladva õun. Õhtul lihtsalt ei jaksanud muud, kui koristada, kohale jõudnud mineraalid ja koera toidule pilgu visanud (sai tellitud väheke kallim, aga valgu rikkam 80%). Muidugi söödale saab lisada kalaõli, mille ostsin mõnele hobusele. Õnneks kui üks seda ei söö, saab kellegi teise toidulaua rikastamiseks kasutada. Kahju, et enamus päevast möödus rooli taga. Niigi harva ma emat toetan.

Istikud istutasin kohe maha, nüüd on mul 6 söödava kuslapuu taimi, seda ma ei teadnud, et peab olema ka tolmleja. Nüüd sain nelja taime hulgas ka tolmleja kaasa.

Hobuste söödad vajavad ära paigutamist. Tegelen igapäevaselt pirtspekkide söötmisega, noored ei taha ühte ega teist ja kolmandat. Siis kombineerin lemmik söötadega segades neid maitseid, mida ei taheta suu sissegi võtta. 

Ära söödi eile kokku segatud mix... samas kambas istub söök alati. 

Ka see nädal väga kiire, nädala alguses sai pandud kokku olulised tegevused.

Olen väga tänulik, et mõni inimene mõtleb mu peale. Kuid tegevusi mis kodus vaja teha on tõesti palju. Ja niigi on osa tegevused noored oma vastutada võtnud. Teen ise ka jõudu mööda. Pooleli raiesmiku koristus, vean raiesmiku serva, siis ei pea traktoriga kändude vahele seiklema minema.

Olles oma metsa istutanud, tekkis hea uit mõte. Kui minu teha oleks, keelaksin ära raske tehnika kasutuse väiksemates metsa kinnistutes. Ja töid tehtaks käsitsi ja hobustega. Jääksid ära sellised ulmelised pinnase tallamised. 

Raske tehnika pressib niimoodi pinnase kokku (meil sellise huumusrikka mulla all paas). Ja praktiliselt võimatu on leida istutamiseks sobivat mulla kihti. Olen aastaid jälginud erinevate metsakoosluste metsastumist (enamus on jäetud loodusliku uuendusena). Lokkab mõttetu võsa kibuvits, siis veel kohe ei meenu mustade mürgiste marjadega nimi. Lepp, haab, vaher ja saar on sellised mis viskavad päris kiirelt oma võsud ja siis hiljem juba kui metsahooldust läbi viiakse, jäetakse tugevama tüvega.

Kuid mainin see metsandus sektoris äritsemine ja vanurite järjepidev petmine küll rahaliselt ja  pindalaliselt, et kätte saada vääris puitu. Kurb värk, praegu lihtsalt ei saa teatud inimtüüpe üldse usaldada. 

Eile siis toimus meie 1.mai  ratsamatk Purku külla Järvakandi mõisa küüni volbripäeva laadale. Täitsa põnev oli ja rahvast palju. Ega meid palju polnud 3 kesi. Alguses sai imestatud, et hobused väga laisad astuma, ei mingit eluvaimu.

Ise võtsin frikadelli supi, lõhe saia ja kohvi. Mul oli hommikust söök olematu. Alustades Purku küüni juurest teekonda ajaloo radadele (Järvakandi mõisa varemed, Järvakandi mõisa keldrid, kabel ja jääkelder.

Teel kabeli poole ehmatas üks suur kohalik koera volask niimoodi Teebat, et see suures paanika hoos minema tormas (mul lihased nagunii sült, metsa istutamisest). Lendasin maha...

Maha kukkumise järel püsti hüpates oli keha kerges shokis, kuid hüppasin vaatamata olukorrale uuesti selga. Teeba sai aru, et oli teinud midagi valesti. Mul jälle hea meel, et kukkumisel mingit põrutust ei saanud tänu sule vestile, mis hoidis hullema ära. Sule vest andis sellise tunde maandumisel, et nagu oleks madratsile kukkunud.

Ja muidugi kahe kraavi läbimine ei valmistanud probleeme ja kuna Teebal tuli koera ehmatuse järel eluvaim sisse, siis tagasi tee kulges parajas tempos. Sobli alla jõudes, pidin muutma oma plaani matkaraja valikul (maa oli ära küntud). Paha on hobustega liikuda künnivagude vahel. Tagasi jõudsimegi täpselt kella ajaks.

Hea meel ka hobuse meeleolu muutuste õppetunnist. 

Kati ja Mannuga lasteaeda kappamine edenes väga mõnusalt. Pidin neid ikka palju tagasi hoidma. Väga kibelesid sinna...rohu pärast...seda söödi ikka ahnelt ja õnn oli jälle meie poolel. Ei pidanud kohe lastega tegelema. Ponid said ikka seda värsket mekkida. Ja tagasi tulles ootas leotatud ürdi mash, kus veel kaer ja lutsern. 

Ja muidugi oli mingi korraline elektri katkestus mõned tunnid. Kuid see ei seganud elamast. Nagunii magamatta öö selja taga siis vajasin väheke päeva und.

Harva on mul see au, kui need sulelised minu juurde või peale lendavad. Ma ei liiguta ka siis. Neid huvitab mu eine. Samas naljakas oli Tuudi ronis supi potti makarone maitsma. Kahju ei jõudnud pilti teha.

Vanem lind Woodie (minu jala peal makaroniga maiustamas).

Tuudi tuli minu käest abi paluma, et ma aitaks ta sõbral puurist välja saada. Tegin lihtsalt puuri ukse lae pealt lahti ja oligi probleem lahendatud. Öösel kui kumbki nendest ehmatab, panen tule põlema, räägin nendega juttu kuni maha rahunevad. Ma lihtsalt imetlen neid ja nende hoolimist üksteisest.

Tuudi noorem, kes käis abi otsimas. Mainin äärmiselt kokku hoidev nümfkakaduu tiim. Ja see, et ka mina öösel kohe reageerin. Tegelikult oma lähedal oluga annavad teada, kuidas nad mind usaldavad. Mulle meeldivad nende pättused, liikumised ja häälitsemised. 

Mul väheke tubast jõusaali atribuutikat. Linnud elavad elutoas, kuid nendel minu tuppa iga võimalus avatud. 

Mis sellest, et Woodiel on juba vanust siis ta oma eale ikka leiutab või ,,remondib". Kui nad veel mööda põrandat kahekesi jalutavad, siis nimetan neid päkapikkudeks.

Elu loomade ja lindude keskel õpetab ennastki olema tähelepanelik elus looduse vastu.

Toa linnud on mul erilised lemmikud, sellepärast mul ei ole kassi majas. Ei pea muretsema ega kellegi pärast kedagi kusagil kinni hoidma. 

Mõni naaber talu kass käib, kuid mulle ei valmista probleemi, süüa ei paku (siis just kodunevad liiast, olles näinud kui paljud selle vea teevad). Arvatakse, et kõutsike näljas ja siis ühel hetkel tehakse kiisust pilt ja postitus meedia kanalisse..., kelle kiisu meil juba mitmes nädal"...juba abivalmis kiisu toitja otsib kassikele ,,uut ja paremat kodu"... 

On silma torganud kus inimesed  kaebavad lehma ammumise, lammaste määgimise või sootuks kuke kiremise pärast. 

Mul õnneks on mõnusad naabrid kellega läbi käime. Kõik hindavad seda, et loomade hääled kuuluvad maa elu juurde.

Mina näiteks öösel kui õue asjatama lähen. Panen tähele ümbruskonna koerte haukumisi. Vahel mõni veel haugub, kuid eks öösiti on need sisse tuppa võetud põhjusega. Hundid on jõudnud majadele liiga lähedale.

 

Aprillikuu viimane nädalavahetus. See nädal olen jõudnud nii enda kui võõra hobuse selga. Sõnnikuga tegeleda ja metsa istutamiseks taimi jälle hankida. Võrumaal käidud nigu niuhti... 

Nüüd jah tuleb toodud taimed ka maha saada.

Kaks päeva, vihma, lund, lörtsi ja tugevat tuult. 

Tublid tüdrukud reedest saadik hobuste juures tegelemas. Kolm päeva järjest aktiivset trenni. 

Albert oma uhke trenni tekiga. Hea on vaadata kui loom naudib trenni järgselt tekiga olemist.

Hommik juhtus mul jälle kiire olema. Ponisid lasipuu juures valmis pannes. Rääkisin Katile ja Mannule, et nad peavad kiired olema. Telefonid jätsin tuppa, mõttetu on segamas. 

Ja lasteaeda läksimegi, eriti viimane lõpp võttis Mann juhtimise. Mannu on mul ohelikuga alati kaasas. 

 Lõpuks väike ponidele tellitud fliis tekid käes. Albert sai eriliselt uhket värvi (oranz). Proovisin selga, täitsa valatult istus. Tundus, et Albert ise sai ka aru, et see temale. Ja muidugi olid kohe teised kopli kaaslased ka uudistamas. Albert jah nägi väga seff välja. Ühtlasi kannan Kati vana trenni teki maha (viimati oligi Albertil kasutada, jäi tiba suureks ja libises seljast maha jalgade alla). Kui ükskord ära läksin võtma oli täiesti tagumine osa ribadeks. 

Katile tellisin uue helesinise teki, Kellukale ka oma teki koos vihma tekiga. Peabki vaatama üks päev tekkide seisukorrad üle ja panema hobuse nime järgi paika kellel millist tekki kasutada. 

Käisid mõned trennilised. Sõnniku realiseerisin soovijale. Veel paar soovijat täita. 

Tellisin taas ürdi müsli, kaera jätkub. Ürdi mäsh on ka mis hästi peale läheb. Baltic Agrost tellima veel Soomes toodetud Vilomix mineraale. On tekkinud teatud söötade osas kindel pidev kasutus. 

Pardi tibud kasvavad, hankisin peenramaale kaared ja katmiseks kilet. Hoida ära kanade ja partide hoolitsevat suhtumist tiba kontrolli all hoida. Muidu on mu kasvatavast köögiviljast ainult must maa.

Metsa täna istutama ei jõudnud, väsimus rabas jalust.  

Muidu kena ilm, aga põhjast tuul puhumas.

Eile õhtul karjale koplites kontrolli tehes. Avastasin sääskede õelat rünnakut. Uskumatu soe niiske õhtu oli toonud välja sääsed. Õnneks on varjualune hobustele kätte saadav õelate vereimejate eest peitu pugemiseks. 

Eile metsa istutamisel hakkas korraga kiljumine, mõtlesin kellele nüüd ots peale tehti. Tõusin püsti, et vaadata raiesmikul ringi, et kes sellist tapa kisa väljendab...ja leidsin isanda soku kes kiljus (oletan, minu olemas olu oli häirivaks teguriks). Pea kõrgele tõstetud ja kiljus nii mis suutis. Tegelikult sokud hauguvad, kuid see oli mul esmakordne sellist kiljumist näha tegevat tegelast. Ja siis kalpsas kõrgete hüpetega naaber kinnistu metsa noorendiku vahele.

Metsa istutamine liigub teo sammul, segavaid faktoreid nii palju, pidev töö katkestamine. Sellepärast ma pole enam ei era sektoris ega RMK le istutamis töid teinud. Kuigi olen läinud seda teed, et mõned mu kliendid suhtlevad messenseris (mõned lausa nõuavad, mainin kolme korra trenni rahad maksmata). Kas selline nõudmine pole mitte juba ahistav suhtumine. Kahju on peredest kus lihtsalt lokkab suhtlemis laiskus ja pere sügavamad nähtamatud probleemid (lihtsalt näen juba asja natuke teise külje pealt). Kui minuga käitutakse oskuslikult valetades, et saada 100% trennist. Kuid usaldamatus kasvab ka minul.... see selleks, on olemas ka häid õpilasi.

Eks näeme kuidas asi laheneb...ma ise ei pinguta...on väike nipp.🥰

Ootan kui rohi metsa karjamaal tärkab saavad hobused metsa.

Ilmad soojad, siis elu rohkem õues ja sellised tegevused. Ei ihka nutika taga istumist.

Pardi pere puhkamas. Nädalavahetusel tehtud pilt.

Ihkan jätkuvalt india jooksupartide täiendust. Vahepeal nii kui netis ei istu, ei ole võimalik neid ka saada. Hetkel joostakse pardi tibudele võidu jooksu. Tigude hävitamise pärast, mul on näit kasvuhoone muld läbi töödeldud. Igasugused mutukad, putukad lähevad söögiks. Muidugi on pardi tibudel oma jõusööt, et kasvaksid hästi. Nüüd on nad juba 2 nädala vanused ja kasvus viskavad juba ööpäevas korralikult nagu silma moonutus...

 Iga nädala kipub meil olema juba nagu rahvaste ränne.

Leidsin lõpuks kuuse taimed mida nüüd kevadel istutada.

Istutus töödes algus tehtud.

Eile õhtul saadeti rajakaamera video, kus hunt toimetab Lipa linnuses. 

Kuna on koolivaheaeg, ei pannud ka hobustele kohe iga päev treeninguid peale. Kuigi oleks võimalik. Üle päeva on see mõeldav. 

Oli muidugi aktiivne nädala lõpp, tütar Anete mõnede õpilastega käisid Voore tallis võistlemas, ühtlasi võistlus vormi testimas. 

Vaikne laupäev möödus minulgi sadulas 3 tunnisel ratsamatkal.

Praegu on mul veel raske postitust teha. Leinan oma kasvatatud pardu Papat. Pardi emandale hankisin kohe kolm tibu, kellele hakkas kasuemaks. Tibudega tegelemine aitab üle saada leinast. Kas muidugi sarnaselt tahe nendega kontakti luua on, hetkel ei oska seiskohta võtta. Minu hoiak oleks, et pardid võiksid inimese lähedal viibida. Kuna meie kandis ka kullilised, siis hea kui on ikka inimeste läheduses pardi tegemisi toimetamas.

3.04.2026 toodud Viljandimaalt Lalsi külast. Ma lihtsalt ei kannatanud pardi emanda ahastavat otsimis hüüdu. Sellepärast kiire tegutsemine.

Suveks lähevad pardid oma majja. Hetkel toimetavad kehvade ilmadega kasvuhoones.

Pardu Emand...

 Hukkus mu lemnik pardu läbi Mäxi hammaste. Hetkel selgusetu, aga nii palju jutust on kumanud, trenni lapsed olid koeraga suhtlemas. Kui tormas pardu papa oma tormilise noka rünnakuga koera kallale. Ja nii nagu ma mõni aeg trennilistele ütlesin, et Mäx on ettearvamatu eriti teise looma või linnu rünnakus. Ta hakkab ennast kaitsma, tal puudub kodu loomadesse arvestav suhtumine. 

Ja muidugi lapsed hakkasid pardut koera suust päästma, teadmata õigeid võtteid. Siis tekitati hulgi murdusid ja rebendeid, noorem tütar olles kuulnud laste kisa. Sai veel elus oleva pardi kätte. Kui ma ise oleks kodus olnud poleks seda üldse juhtunud. Ma tavaliselt panin pardid kinni kui koer õues oli. Muidu minu juures olekul Mäx kontrollib, kuid tean, et see kontroll kaob, kui puudub oskused koera käitumise üle.

Tegelen sellega, tean et see võtab aega. Nordic oli ka meil ettearvamatu koer, nagu kõigile on näha vanust juba 13 ja koera võib usaldada. Tööd oli palju, aga terve pere tegeles Nordicu tohutu jahi kirega. Koeraga sai palju mängitud, ajutööd antud. Nina tööd jne...kui koer saab piisavalt tähelepanu ja tegevust koos inimesega.

Eilne hommik algas tavapärasest teistmoodi, ärkasin 5.30 lennuki müra peale. Nupu telo oli voodist teises toa nurgas tühjaks jooksnud akuga. Õuest kostuva lennuki müra peale, läksin akent avama. Esimeseks mis lennuki mürale kõrva kostus oli ärevalt siutsuvad linnud. Aken kinni tagasi ja haarasin nuti seadme, kust siis tiksus ette kõik tervele Eestile antud dr...ohuhoiatus...

Mainin ma pole endale alla laadinud moodsat äppi ,,ole valmis". Sealt saadetavad sõnumid lihtsalt ummistavad side kanali ära.

Minuga alustas üks noor inimene vestlust fb, kellel oli paanika hoog. Suhtlesin lisaks temale oma pojaga. Siis vahelduseks scrollides info voogu ja paremad palad mis vastuvõetavamas vormis. Võtsin omale seisukoha, et nagunii on inimesed ärevil, kes paanikas jne. Enne õhtut ma ühtegi info kildu mida väänatud ja käänatud inimeste poolt, kes asjaga kursis pole. Sõ... pole ka minu meele järgi....kaasa olukorra õhustikuga ei lähe.

Tegelesime mõnede hobuste kapjadega. Ja tegin Pardi Papaga jooksutrenni jätkuvalt, mina ees tema mul järel tiivad laiali...naljakas kõigil vaadata...nii mõnus kui igal linnul mingi kiiks.

Mitu päeva tegelesin ühe viirpapagoi munapeetusest tekkinud tervise probleemiga.

Nordic sai oma tervise ampsu (liigese rohi). Juba kolmas nädal, märgatav tulemus silmaga näha. Koer on lõbus mänguhimuline. Kulutasin igapäevaselt tunnike mängimist ja käisime metsas jalutamas, mina oma samme ja koerad omi nina maas omi asju toimetamas.

Ja ühe hobuse vedasime maneeziga tutvuma...Lucky väike pirtsakas poni mära.

Võrratu kuu... veel valge, aga kerkib.

 Võimas akord tänasele urbepäevale. Sai 2,5 tunnine ratsamatk tehtud. Oma vaba päeva hommikutel parte õue lastes, saan korraliku nahutamise pardu härra käest, lõpuks kui ta väga tahab kusagilt nokaga näpistada, haaran alati teise sülle. Ja siis süles olles üritab ka mulle oma meele olu näidata. Kuid lõpuks saan ta maha rahustada. Muidu on nii, et mina jooksen herr pardu ees, mulle pardu jookseb tiivad laiali lennuliigutuste saatel...naerangi, et herr pardu korraldab kodustes tingimustes jooksutrenni mulle...🤣 

Sai siis viimase nädala vahetuse aeg kulutatud võsa hävitusele (hoovi oli laienenud), kuhu tegelikult ei soovi. Mingi aja tagant tuleb seda teha. 

Pühendasin eakatele hobustele nende karvkatte harjamisele ja kapjade hooldusele. Ühtlasi pakkusin neile head paremat. Tänavu aasta sõnniku maratoni ei korralda, enamus on juba maasse äestatud äkkega (noored toimetasid). Need kes küsivad täidame tellimuse, muidu on plaanitud koplite rohumaa uuendamine ja siis sõnnik äkkega masse (tõmbab peeneks).

 Lapse laps on ikka äge poiss...on näha kui laps kes kasvab maast madalast loomade keskel on ka tulevikus loomadest lugupidav. Tehnikast teab juba nii palju, kui mingi masin käima pannakse võtab jalad alla ja punuma.

Üllataval kombel eelmine nädal tuli Leedust tellitud koera toit nii kiiresti kohale, et ma ei suutnud oh ega ah öelda...muidu on tulnud nädal või kaks. Ja nüüd oli niimoodi, et esitasin tellimuse kolmapäeva hommikul kell 4 ja neljapäeval kella 11 oli kuller ukse taga. Muidugi sõnum mis mulle saadeti oli täiesti tavaline. Ja ei viitsinud vaadata, posti paki teekonda. Midagi siis ka positiivselt üllatavat. 

Muidugi nukraks teeb kütuse hinna tõus, lihtsalt peab kaaluma mida ja kuhu sõidud teha. Niisama kolamiseks kulutada pole mõtet, siis peab kasutama öko ressursse.

Hommikune tipp tund Raudalu ümbersõitudel linna sisse sõidul. Samas trehvan ikka ja jälle, et liikluses jätkub ka tänulikkust...

Mõtlen täna rahu mõtteid, et need sõjad võiksid lõppeda. Alaku iga uus päev sellise kauni päikese tõusuga ja iga inimese südamesse võiks saabuda rahu, tasakaal ja armastusest pakatav eluvaim.

Nukraks teeb näha, kogeda ebastabiilsust. Eelmine nädal sai räägitud ühe valla töötajaga, kes kurtis kui palju on tal kokkupuuteid inimestega kes põevad sõna lihtsamas mõttes vaimselt kallutatud negatiivses maailmas. Ja need ehk siis tugevad isiksused meie peame toetama, kui keegi oma trajektoorist või eesmärgist kalduma kipub. Mul hea meel, et olen saanud ennast täiendada noorte suhete teemal (suhtevägivalda õppides märkama ja õigel ajal abi pakkuma). 

Täna sai siis lasteaias käidud, tugev tuul, kuid kuiv. Tund sai läbi viidud, koju tulin pikemat distantsiga. Nautisin koos ponidega vaikselt koju kulgemist. Peas kumisemas, et uut õppeaastat lasteaias alustame selle aasta sügisel Raikkülas. Minu teekond pikeneb 3 km võrra ja sinna hakkan autoga ponisid vedama. Kurb, et vald otsustas vana kohaliku rahva pärli müüki panna.