Kahju, et tänane sula jälle lume olusid kahandamas. Eile hommikul ärgates tekkis ei tea kust vasaku käe lihase valu. Kätt tõsta õlavöötmest kõrgemale tekitas tohutu valu. Riidesse saanud, üritasin kõigele vaatamata oma päevaseid tegemisi teha. Piisavalt ettevaatlikult. Kui pühapäeval mõtisklesin, et esmaspäeval jälle Narcissat aiste vahele panna, siis käe tõttu asi ära jäi. 

Mainin, et kui üle pingutada võib tekitada endale tõsise trauma. Õhtuks selgus, et mingi seletamatu põletik on tekkinud õla liigese ja lihaste vahele. Tegelesin õhtul sellega, et saaks öö rahulikumalt magada. Hommikuks tõeliselt mõnus, kuigi pingutusi teha veel ei riski. Mõtlen veel, et organismi peab leidma oma tervenemise. Peal on veel kaks plaastrit (Hiina meditsiinis kasutatakse neid valu leevendamiseks 24 trunniks peal). Ööseks lisasin cooler geeli (toode mõeldud hobustele, kellel on tekkinud lihsate probleemid) ühe l maksumus on 63 eurot, aga super hea vahend, mis ma ükskord avastasin. Ja nüüd on võimalus enda peal ära proovida (tegu proovi pakkidega sain need ratsaorienteerumise autasu kotikeses).

Tegelesin veel Fryci nukravõitu seisundile lahenduse otsimisega. Tegin avaliku postituse FB hobuinimeste lehele. Jagan siiagi natuke mõtteid; 

täna sain kätte siis Imperial toodete näidised ja katse sai tehtud. Leotatud kaerale lisasin mashi (mul ei soovitatud hobusele üksiti mashi anda, ikka rohekm teralisise söödana, kui hobusel hambad suus). Fryc pidas sellist kombot väga heaks, igal juhul kauss lakuti veel üle. Muidugi mulle valmistab head meelt, kui kopli väravas Fryci ja Teebat hõikan, ka kohe liikuma hakkavad. Nad on juba pikemat aega saanud kaera sööta ja müslisid lisandina lisatud mineraale. Tegu siiski vananevate loomadega, kes vajavad täiendavat sööta. 

Esimene sööt mida tellima hakkan on https://www.imperial-one.com/et/a/speedex-mash-20kg-madala-suhkru-ja-tarklisega-mash. 

Imperial Sugarbeet Express 20kg - purustatud suhkrupeedi graanul.

Tunduvad head tooted.

Mingi päev tuli pakkumine ühele koerale, et võtaksin endale, Seekord keeldusin, hetkel ei soovi ühtegi isast eelistan üle kõige emaseid. Hetkel need kes mul kolm koera on, piisavalt alfad. Viimasel ajal on saanud neid päris tihedalt lahutada. Ja ootangi hetke, kus saaksin ka Mäxi lasta kastreerida. Mäxi vanuse kasvades aina ülemvõimu haaramas. Kuid peab pidevalt omanikuna ennast koerale tõestama. Nüüd saan asjast aru, et miks jahile ei taheta saksa lühikarvalisi linnukoeri eriti isaseid, ongi see, et nad on väga sõjakad. Üks tuttav jahimees rääkis, ütles et ei möödu kordasid kus poleks nendega probleeme (vajan veel tõestus materjale) hetkel on see ühe inimese räägitu põhjal teadmine. Siiani on kannatajaks olnud jätkuvalt Nordic...naljakas, aga siiani oleme kõik hakkama saanud. Nii kui meil endil on kiire ja palju aega pole koertele pühendunud, nii kohe on lahingud. Kuid eks tegeleme ja eks nad on jätkuvalt armsad edasi. Mida sa hing ikka oskad, kui teadmine, et tööliini sakslased on juba kord oma närvikavaga sellised (kui tegevust või ajutööd ei saa, kohe probleemid kohal). Kuid kõige parem taktika on nende koerte puhul, et kui oleme saanud eraldada, siis paneme rahunema. Enne ei saa lahti lasta, kui koer on lõdvestunud ja aru saanud. Olen nendel teemadel rääkinud teiste kasvatajatega, siis jah olen selgeks saanud. Hetkel tõepoolest ei soovi enam liigselt tegelust nõudvaid koeri. Olengi mõelnud, et võiks jälle collie olla.