Vat milleni euroliit on jõudnud, võib olla on see mingis mõttes hea, aga miks nutriapidamine ära keelata.

Jõustub määrus, millega keelatakse 23 looma- ja 14 taimeliiki, millest mitmeid leiab ka Eesti kodudest.
Kogu Euroopa Liidu ühises võõrliikide nimekirjas on nii meie looduses elutsevaid liike kui ka lemmikloomi. Tuntumatest loomadest keelatakse pesukarude, nutriate ja ninakarude müük ja pidamine, mis seni oli lubatud. Näiteks pesukarusid elab Eesti kodudes hinnanguliselt paarkümmend tükki.
Loomade puhul on lemmikloomapoodidel siiski lubatud juba olemasolevad isendid aasta jooksul ära müüa. Muretsema ei pea ka need, kellel näiteks nina- või pesukaru juba kodus olemas on. Oma lemmikuid võib edasi pidada kuni nende loomuliku surmani, kuid keelatud on neid loodusesse lasta ja loomadevahelised armusuhted. Nõuete rikkumise eest võib eraisikut tabada kuni 1200-eurone rahatrahv või arest, juriidilise isiku puhul võib trahv ulatuda 3200 euroni. Riigikogus on praegu aga arutamisel looduskaitseseaduse muutmine, kus on muu hulgas ette nähtud ka trahvimäärade tõstmine.

Esimesel jaanuaril käisin nelja koeraga jooksmas, vanem tütar jooksis Pipiga ja mina Nordikuga. 5km sai läbitudpäris lennukalt, kuid mis õhtul, kui sõbranna juures uue aasta tervituse saatel väikse õhtusöögiga esimest uueaastapäeva sissejuhatades, imestasin lihaste kangusega. Alguses see pannud nagu pöörama tähelepanu, aga mis järgmisel hommikul ees ootas oli veel hullem. Kõik vööst allapoole kulgevad lihased olid valusad ja pinges. Pingete leevendamiseks sai need sisse määritud lõõgastust toova  geeliga ja päeva jooksul töökeskkonnas märkamatult veel lihasvenitusi tehtud. 
Ja ega 03.01.16 kergem polnud. Hommikul ärgates olid lihased veel suuremas toonuses, kui eelmisel päeval. Kohvitassi juures analüüsisin kogu jooksutrenni veelkord läbi ja sain teada, et jooksin teatud lihaspingeid ületades. Nojah ma pole veel maratoonlase tippvormi saavutanud, aga pole hullu. Olen siiski Nordikule tema temperamendile tänulik, kes küll lausa veab ja seda enam, kui veel ümber panna jooksutraksid, siis seda enam on ta valmis inimest tirima. Kuid pärast jooksu oli mu enesetunne suurepärane, aga järgmisest päevast ma enam rääkida ei tahaks.

Tiirud hobustel.

Olles lugenud fb hobuinimeste leheküljelt  abipalvet veterinaari otsingul. Mõtlesin, kuna olen ise aastatepikkuse kogemusega hobusepidaja olnud, saan selles osas jagada. Midagi, kuigi tiirude osas on mul vähe kokkupuuteid, kuid üksikud juhtumid on olnud. 

KOOLIKUD EHK TIIRUD tekitavad hobusele enamasti soolestikus tugevat valu. Kergema valu puhul keeldub hobune söögist, ajab üles ülamoka, vaatab kõhule, üritab tagajäsemega lüüa kõhu pihta, norutab. Tugevama valu korral võivad hobused võtta sisse istuva koera asendi, tiirutavad ümber enda, heidavad maha, üritavad püherdada või jäävad selili lebama. Esmaabiks tuleb hobusel sööt eest ära võtta, pakkuda talle juua, panna hobusele tekk selga ja teda jalutada. Mitte lasta hobusel maha heita ja kontrollimatult püherdada. Kindlasti tuleb informeerida veterinaararsti, sest rasked koolikud võivad lõppeda surmaga.

Üks raudne reegel on pärast trenni ei tohi kunagi hobust kohe sööta ei kaera, jõusööda või muud liigselt täituva söödaga. Tund pärast trenni antakse järjekorras sööt ette. Arvestades hobuse individuaalsete eripäradega. Ja pärast trenni kohe joota ei tohi v.a. talvisel ajal töölt tulnud saani või rege vedanud hobusele antakse, kui suulised suus kehasooja vett +37 kraadi juures. Vedeliku kaotuse korvamiseks, aga mitte ka täit kogust. Ja pärast tunni möödumist alustatakse vee jootmisest, siis söödad.

Muidugi koolikute korral, kui tegu tugeva valuga võib kasutada no spad, seda nii kerge saada pole, aga inimmeditsiinis tutvusi, siis võiks koju seda hankida. 

Kui hobusel on avastatud koolikud (valud soolestikus-liigse gaasiga täitumisel), tuleb teda hoida liikumisel, massaaz maopiirkonnas. Ise olen kasutanud metallharja, kuna selle õrn kasutamine kõhupiirkonnas on andnud häid tulemusi minu praktikas, kui heinatuustiga masseerimine, aga seda ei tohi ära unustada, et liigse survega suruda ei tohi. Ja jalutada, pikali visata ei tohi. Enne ei tohi hobuse juurest lahkuda, kui kõhu talitlus on normaliseerunud. Kui loom on pikali visanud, tuleb koheselt ajada ülesse ja liikuma. Minul üks halb mälestus, soolteprobleemidest paranenud poni, keeras endale sooltekeeru ja kui avastasin, oli juba hilja. Gaasid olid nii tugeva valu tekitanud, et pressis sooled välja... ja leida looma sellisest olukorrast. Enne kui treiler kohale jõudis, et Tartu kliinikusse sõita oli loom lahkunud üle vikerkaare silla. Meenutan toda hetke siiani veel kerge õudustundega. Ei ole meeldiv kogeda looma surma seda enam, kui olla ta kõrval kuni lõpuni. Eks mul neid mitmeid loomi lahkunud pea minu süles... ja ega mis emotsioonid sel hetkel valdavad jätan enda teada. Raske on olnud...

NB! Mitte mingil juhul palun hobuste ravis kasutada alkoholi või äädikat. See on tobe vet, kes selliseid soovitusi jagab. 

-17 jälle ja lebo hommik, yess. Ei mingit äratuskella ega aja peale kiirustamist. Mõnus ja tunnistan und jagus ikka üksjagu. Eks hetkel valitsev külm üheks une tekitajaks. See selleks, traditsiooniline kaks tassi kohvi ja õue hobuste manu. Sööt ette ja siis tiba rattatrenni kohalikku raamatukokku. Ei mingit massinat liiklemiseks. Mis sellest, et külmakraadid.
 Ja muidugi avastasin täna taas midagi ebameeldivat. Nordik oli läbi närinud segumasina kaabli ja veel kahest kohast. Jäme kaabel , imestan koera hammastes peituva jõu. Tean jah, et teda ei saa usaldada teatud asjadega üksi jääma. Mõtisklen, et pean hakkama otsima jälle ühte koeratoitu, mis aitab rahuneda koera sisemisel ärevusel. Peaaegu täisealine koer sellist tükki teeb ei ole normaalne.
Juba eile hilisõhtul õue korraks nägu näidates läksid koerad pöördesse, arvati, et olen nendega metsa minemas, igal penil oma keha keel väljendumas. Jätsin ära, sest koerte ärevus ja lärm oli lihtsalt mitte talutav. Nordik proovis mulle peale hüpata, tõstsin igakord oma põlve ette, et takistada tema peale hüppamist.
Uus aasta tõi poliitikas jällegi plagiaadi esile. Presidendi abiellumine endast 24 aastat noorema naisega. Tekib küsimus, kui kauaks püsima liit jääb, juba kolmas suhe... Ei usu, aastate pikkune suhteprobleemidega tegelemine on andnud teadmise, et kes suudab ühes abielus kõik karid ja takistused üle elada jäävad ikkagi kokku. Kui see abielu, mis korra lahutatud ja uue inimesega kokku elama asutud ei ole andnud soovituid positiivseid tulemusi. Nojah eks suhtes loeb omavaheline läbi saamine, kuid olen selle suhte suhtes pessimist. Eks aeg näitab...
Uus aasta  algas ikka mul eelarve tegemisega, mida vaja ja mille ostu edasi lükkama pean ja kas sisse mahub ka autoremondi kulud. Tegelikult selline raamatupidamine on saanud nii sisse juurdunuks. 

-17 ja raske oli hommikul voodist tõusta, hea meelega oleks sooja teki all konutanud ei tea, kui kaua. Maja on siis jahe, kui õues lumemass on madal, kui vundament. Kui lund saab olema rohkem kui vundamendi kõrgus saab ka maja soojapidavuse. Kuigi jah maha jahtumise osas on kraadide langemine kõiges +5 kraadi 25 soojakraadist toas. Varemalt langes +15 peale. Köögis omakorda on olnud -1, kui õues on temp langenud -30 peale. Nii et vesi on ära külmunud. Soojustusest ja akendest loeb palju. Vanasti oli veel nii, et jalga ära paljalt põrandale pane, nii külm oli. Ilma topelt sokkideta ei saanud kuidagi.
Meenub jällegi Lara, miks ei oska öelda. Jällegi tarretub pilt silmade ees. Kui eelmine aasta töölt koju naasesin. Ohh see oli jube. 
Hobused veetsid 02. jaanuari sees. Olen jällegi tänulik lastele, kes aitavad paljuski. Muidugi on nad juba piisavalt suured. Samas teeb kurvaks, et lapsed ikka suuremaks sirguvad. 

Jõululõke, mõnus ja müstiline.

Nonii -15 õues termomeeteri näit langenud. Hobused sai sisse lastud, et kitsekestel külm ei hakkaks. Ja Nordik sai ka vabadusse lastud, kui kitsed üksinda tallis, siis Nordikul peab olema kogu aeg silm peal. Niikaua, kui poisike peas mõlgub ei tohi unustada. 
Sai koertega veel üks korralik jooksutrenn tehtud. Papagoid olid täna õhtul hästi lahedad. Merisead naudivad oma heinapesasid ja neid nii väga kuulda pole. 

Head uut, kõigile! Täna sajab värsket lund ja eks õues miinus kraadid. Kuidas siis aastavahetus möödus. Olen õnnelik, et koerad kes meil raketipaukke kardavad, hoiavad inimeste lähedusse, Sofit sai sülle võetud ja Pipi hoidus ikka pereliikmete jalgade juurde. Nordik ja Sass on need kaks koera, kes paukudest üldse välja ei tee. Kui jahti pole, siis pole mõtet emotsioone väljendada.

Hobused sai varakult sisse pandud. Ei olnud plaanis küll neid välja jätta. 

Hommikul esimesena toas vaikselt ringi tatsates, imestasin ka toaloomade vaikset olemist, mu lemmik, kes tiba kõige häälekam merisiga tudus ka vaikselt oma heinapesas. Ei märganud mu liikumist majas. Imestasngi, kuidas loomad ja inimesed saavad koos eksisteerida. Ei ole nii nagu paljud arvavad, et kui on muid elukaid majas, siis elada ei saa.

Sai vist kaua magatud, kuna oli öösel veel tööl, koju sain kella 5. Igal juhul olen väga-väga rahul, et selle pakkumise vastu võtsin. 
Minu uus algas põnevalt ja loodan, et sellel aastal jätkuba neid põnevaid ettevõtmisi küllaga. 
Rahulolu pere koostöö ja muudes kaasalöömistes. 
Muidugi auto valmistab ikka muret, käis küll remondis, kuid see viga miks remondis käis, ikka kõrvaldatud ei saanud ja eile selle prooviks juba tunda sain. Eks probleem ikka ebamugavust ja ebameeldivusi tekitab. 
Elagu uus 2016 aasta, loodan uusi ja huvitavaid elamusi eest leida.