Yess natike külma teeb ikka meele rõõmsaks. Hobused said kohe puhtamaks. Eks muda on muutunud tüütuks. 

Tõin hommikul vara 5 uut noort munevaid kanu. Paar minu vanemat kana käitusid väheke õelalt. Pardud naudivad oma villa elu. Koertel on elu ikka nagu lill ja chill. 

Üle kõige meeldib see, et Albert sai noorte hobuste karja. Käitub kenasti, lausa lust on vaadata kuidas ta möllab. Ja tema mölluga kaasa lähevad nii Asso kui Preston.

Õhtu pimeduses Mäxu ja Sannuga. Õhtul sauna küttes, oli märgata ka rakettide paugutajaid. Ei häirinud minu loomi need. Hobused need toimetasid oma burgsi rulli juures.

Harukordselt mõnus aasta lõpp. Mind üldse ei häiri trenni laste vähesus. Tegelen aktiivselt treeneri täiend koolitustel osalemisega. Saigi üks koolitus läbitud ja treeneri kutse portaalis juba kajastub.

 Ja hobuseid kedagi paanika hoos maha müüma ei pea. Sööta jagub, eile õhtulgi naabrid tõid hobustele jõulu kingituseks porgandeid ja õunu. Enne muidugi helistasid.

Kaunist neljandat vihmast adventi. Täna toimub Voore tallides jõulu võistlus. Mina ja tütar oleme sinna minemas pealtvaatajatena. Ja üks meie juurest võistlemas oma hobusega. 

Eelmine nädal uurides eks abikaasa käest, kuhu pria toetuse paneb. Kuid algas üks keerutamine ja vassimine...lõpuks poeg sai siis teada, et tal plaan seda meiega jagada ei taha, tema peab kasu saama...mulle on nii paljud üritanud rääkida, et võiksin ise seda salaja teha... ma pole siia ilma sündinud, et kellegi tagant varastada. Teada olevalt usu ringkonnas teavad eks abikaasat kui ,,armast, vaga härras meest", tegelikult kannab maski. Nüüd mil lapsed suureks kasvatatud... Üritab oma kindla meele laadiga tagasi saada oma kohta (mainin ühes era koguduses grupis palvetades)", las palvetavad. Tõde mitte tedvatel inimestel on tedmine, et mina olen herr füüreri vastu... Kuid ma ei lasku pisi detailidesse. 

Olen ennegi rääkinud, oma vana vanemate pere mudelist. Üks teisest hoolimist ja arvamuse ära kuulamist. Siis eks abikaasa on teinud minu kiuste risti vastupidist... aeg ajalt unustab ära minu seatud piirid. Proovides oma mesi magusa jutuga mulle tühjade lubadustega võluda😷🤬

Kasutab lihtsat manipuleerimise viise, et saavutada oma eesmärke. Olen siiani jäänud rahulikult resoluutseks. Olles igapäevaselt meedia vahendusel kokku puutunud vägivaldsetest suhetest väljunud inineste probleemidega tuttav. Võib olla on tekkinud küsimusi, et miks ma pole teinud seda ega teist... meie õigus süsteem ei oska kedagi kaitsta eriti veel seaduslikke suhteid. Niikaua kui kedagi pole raskelt haavatud või raskete kehavigustega teise ilma saadetud. Mina lähtun isiklikust tugevusest ja õnneks on mõistvaid sõbrannasid ümber, kellega julgen rääkida. 

See on kahjuks kurb tõde, kuid mul on vastutus ja pole aega kaastunnet ega mõistmist kerjata. Hea meel laste üle, kellel omad elud ja omad tõekspidamised. Kuid ühiselt veame ja jagame vastutust Mtü edasi arendamisel.

Eilne ilm üle pika aja oli üks mõnusamaid, tegelesin hommikul Lilyga ja Assoga. Vimbu tegelikult üritas rohkem ennast päitsete sisse pressida. Võtsin Asso ja käisin temaga platsil tegime maa latte, jalatõsteid. Kerge meeldetuletus trenni, pikema seismise järel. Nii kui mu mõte kippus uitama, nii läks ka Asso pilk minu pealt ekslema.

Panin ühe vanema pildi talvisest ajast, kuna unistan lumest ja külmast. Iga vaadatud Lapimaa pilt paneb ohkama lume unistuse järele.

Lily sai sees olla pea ööpäev kerges dieedis, andsin lutserni ja ürdi müslit. Juba üle eile õhtuks oli tervislik seisund taastunud. Kipub ahnitsema suurte hobuste eest, endal tugev ülekaal. Minu väike õelusekott. 

Vahe peal võtan hobuseid-ponisid sisse, et saaks jälgida ning dieedil hoida. Eelmine talv oli normeeritud kella ajaliselt. Kuna sööta on, siis veame rulli kaupa ette. Pidevalt pean enesele meelde tuletama, hobune pole liha loom, keda nuumama peaks.

Suurimaks üllatuseks eilsesse päeva, suur kasti täis loomseid tapa jääke. Ma ei osanud oodata ja polnud ka tellinud. Meie koerad olid sillas, muidugi Mäx on viimasel ajal üldse vähem sööma hakanud. Kaas arvatud loomsete saaduste osas. Eile kontrollisin hambaid kõigil. Mäx hoiab kramplikult oma kondi jupist kinni, nagu oleks viimne päev. Mina võin teda puutuda, teen massaazi pea piirkonnas, et lõdvestuks. Samas ta tahab minuga mängida. Kuid oma konti käest ei anna. Nordicu ega Sannuga sellist probleemi pole.

 Ilmadega on praegu nagu on. Ei midagi ilusat. Tabasin eile mõttelt järjekordset jalutuskäiku koplitesse tegemast. Jalad lihtsalt saavad mudaseks, ükskõik kus kohast läbi lihtsalt jalutan. Külma võiks ikka stabiilselt tulla.

Paberimajanduse ajasin üks päev joonde. Paaritus tunnistuste  valmis kirjutamine ja ära saatmine.

Üks õhtu Eesti ratsaliidu zuumi koolitus. Läbi selle koolitusel osaletud teadmiste, uurisin suurema karja sotsiaalseid käitumisi. Kui palju analüüsisin varem Fryci eemale hoidmisi. Siis eile kogu karjale pilku peal hoides (vee pumpamise ajal). Sai selgeks, et Pentagon on siiski üks parimatest sõpradest, kes rajab tee krokodillidest märade vahele. Ega asi nii hull pole,lihtsalt seda nagistamist mis vahel hobustel omavahel tekib see lihtsalt väike nagistamine. Fryc nurub kui ma kusagil aias sees jalutan kogu mu tähelepanu. Väike massaaz nii palju kui ma teki alla suudan käsi upitada. Mõnnav nägu väljendamaks saavutatud kontakti. Tegelikult märad armastavad Fryci teatud aegadel, siis meite eakast sportlikust härrasmehest Fryc särab daamide keskel. Kusjuures huvitavaks on see kuidas kevadel ta oma haaremi suuruse jälle paika paneb ning indlevate mära daamide keskel chillib. Ja silma peal hoiab, ma vahel naeran südamest, kui keegi mõni noorem kellukesteta kavaler silmapiirile üritab ilmuda (tegemist Rokyga), kellegile vanematest daamidele silma viskama.

Märkasin Lily enesetundes kehva olemist, tõin sisse. Tegelikult tuli ta ise  mulle soovi avaldama, et kas ma teda sisse ei viiks.

Sannu järjekordne jooksukas selja taga, olles siis Mäxi jälle teiste juurde lasknud. Milline ,,hull" möllamine lahti läks. Nordic oma vanuses kepsles kaasa nagu noor kitseke. Olen tänulik, et mul on koostööd tegevad noored. Kes teevad täpselt nii nagu vaja. 

Üle eile juhtusin fb Eesti koerainimeste lehel lugema, kus üks proua kaotas rotveileri (oma perekoer) rünnaku läbi oma taksi koera. Imestasin, et miks jagada oma hala sellises kohas ja avalikult. Tegemist ikkagi omaniku enda tegematta tööga. Peremehe juuresolekul selline adi juhtub...hmm ei ole enam okei... Kommentaare lugedes selgus, et seda ka varem olnud. Ja teate mis eile oli juba kuulutus kus otsis uut seekord emast taksi kutsikat...õudus kuubis. Ei mingit leina ega arusaamist mis tegelikult juhtus. 

Olen ise elanud ,,huvitava inimesega kooselu", kellel mõtlemis võime ainult raha ümber tiirles. Üks selline näide, kui mul viimane kolli oli lahkunud (infarkt, jala pealt kukkus kokku 14 aastasena) jäi mul alles krants linnukoer. Siis sain aru, kui palju koer Pipi oma südanest igatses oma kasuemast Urrit. Kuna ma pidasin plaani, et niipea ma ühtegi koera ei võta. Kuid Pipi väljendas oma leina nii sügavalt, et tema mitte söömine ning oma sõbranna haual lesimine. Pani mind mõtlema ringi, soovi tekkis ühe 4 aastase emase inglise springer spanjeli ära andmise kuulutus. Vaatasin ühe korra, siis teist korda ja kolmas kord, võtsin ühendust telefoni numbri kaudu. 

Kontakti kaudu ühendudes sain teada asukoha ning visuaalselt tutvustades ennast. Sooviga pakkuda koerale kodu. Leppisime kokku kohtumise, kuhu võtsin kaasa ka lapsed. 

Vääna jõudes ja kohtudes koeraga, tegime väikse tiiru. Saime teada ära andmise põhjuse. Kui rääkisin oma erinevatest kogemustest või kokku puututud probleemsetest koera lugudest. Võitsin mina koera omaniku poole hoiu ja saingi koera kohe kaasa. Ma tegelikult ei läinud koera tooma, läksin lihtsalt vaatama. 

Koeraga koju jõudes...ma ei suuda seda hetke öelda ega kirjeldada. Mida tundis Pipi... spanjel Sassu (nii jäi meilgi tema nimi). Sassu õue peale lahti lastuna, läks esimesena Pipi täis söögikausi kallale maiustama. Pipi oli piisavalt segaduses, üllatunud, istus...lõpuks läks istus lihtsalt Sassu kõrvale maha. Ja tõmbas mõned korrad Sassul üle koonu...Sass ei lasknud sellest ennast söömisel segada. Söögi isu oli kordades suurem kui näit koll Urril või setteri värvides Pipil. See selleks ei võtnud koera söögiraha lugemiseks. Pigem seltsiks, mulle endale spanjelid on meeldinud. Muidugi aitasime kaasa koeral kohaneda meie pere eluga. 

See on omaette teema, nii et kui keegi annab ära oma koera. Räägib koer mulle oma sõnatu keha keelega, milline rutiinne pere elu tal eelmises peres oli. Siin on mõtlemis koht....

Milleni tahtsin jõuda...laste isa kui ma olin hankinud enese huvides linnukoeri (kaaslasteks matkadel). Tegemist aktiivsete koertega, samas kõrge inteligentsiga. Ei ole vaja sõnu, piisab juba pilkude vahetamisest kui meie vahel on selge mida tahan mina või mida minu koer.

...laste isa kui tuli üks õhtu koju ühest kelgukoeri kasvatavast kennelist...esimene lause oli, et ,,müüme linnukoerad maha" ja hakkame kelgukoeri kasvatama. Vaata kui kallid on need kutsikad.  Mina ärritusin, ja ütlesin oma mõtte kohe välja, et kas ta ei sooviks kuu peale sõita. Siiani pole sa ühte rahatähte koera toidu peale kulutanud, sul on kogu aeg raha silmade ees. Üks vingumine loomade osas. Mina ei pea koeri raha teenimise eesmärgil, minu jaoks oli on ja jäävad koerad sõpradeks. Kes häda olukorras ka abi oskavad osutada. Olen varasemalt siin blogiski oma koerte poolt osutatud abi üle tänulik olnud. Kahju, et abielludes herr laste isa oma tegelikku poolt varjas, kohe pärast abiellumist soovis, et  a enam tööle ei läheks. Üsna varsti selgus ka seegi, et raha tema ei jaga ega anna. Pidin tööl käima salaja, abikaasa teadmata. Mul õnnestus see hästi, minule ei meeldinud lihtsalt ämma majas niisama aiamaal aiavilja kasvatajat mängida. Mul tol korral oli veel üks hobune, kui palju mu mehe poolsed käskisid hobust maha müüa. Ma ei teinud nende nõudmiste järgi. Ütlen, et läbi raskuste hakkama saamine on õpetanud hindama ennast ja enda tegemisi. Olen tänulik oma lastele, kes tahavad jätkata sellega millele olen pannud läbi higi ja pisarate (heinatööd üksi, külameeste või oma lastega) tehes, lisaks käies sobiva graafikuga tööl käies.

Mis puutub kui ühe pere koer murrab teise maha, siis on  siin ikka omaniku tegematta töö või on tähelepanu hajuv. Teatud koerad kes on dominantsed isendid, peab paigas olema karja hierarhia. Karjajuht oskama märgata ohtu ja õigel ajal sekkuma. Kui omanik vaatab passiivselt pealt ja laseb sündmuse lõppeda kõige hullema stsenaariumiga. Kurb on koertest kelle peremehed ei oska eristada ohu olukordi. 

Mõelgem realistlikult ja koera omanikuna pean olema väärikas karja juht.

Täiesti tavaline, kui mu päevad kiirelt mööduvad. Palju tegemisi, koerte ja hobustega. Tubased linnud ja õue linnud, kõik vajavad hoolt ja tähelepanu. Tubased linnud said omale uued õrred, nokkade teritamiseks väheke mänguasju. Samas naudin lindude tänulikkust, ükskõik millega.

Pardudele käisin poest ostmas allapanu, nad parajalt oskavad oma elamist leotada. Hoian ühte kindlat osa kuivana. Päris palju sadas ei lasknud neid välja.

Koerad said oma uued mängukannid kätte.

Jõulud tulevad meil ikka ja jälle omanäolised. 

Ahh, ilm nii heitlik kuidagi ei kipu õue, kuid käsikäru täie leibu taas ette vedasin. Eile toodud küüslaugu pang oli poole peale tarvitatud. Tundub vajadus selle järgi olema hobustel. Viimati oli neil suvel ees. Korraga ei saa palju ette panna, küüslauk vedeldab verd ja seega peab inimene mõistuse järgi talitama. Pigem üks pang korraga, kui tekib üleküllastus, siis lähevad kapju pidi sisse sööma.

Vaatamata sademetele jätkub ümbruskonnas metsade massiline raie. Juba ei jõua lugeda kui palju tühje puudeta lanke meie ümbruskonnas eksisteerivad. Hüvasti head seene metsad.

Kui ühtepidi on hästi, siis teistpidi maadlen aastaid ühe inimesega (laste isaga), kes jätkuvalt võtab pria toetuseid, ei aita majapidamises ühegi tööga, kuna elab juba mitu aastat omaette. Ja eile jutuks tuli pria maahooldus toetused, kus algas keerutamine. Mis teha, minu soov on, et tegelikult tuleks üle anda asjad lõplikult.

Üritan heaga asju ajada.

Millised ilmad, kuid ülekõige hea meel. Annetatud saiade, leibade muu toidu kraami osas. Enamusel siiski realiseerimis aeg ületatud ja aeg ajalt head vanad tuttavad toovad jätkuvalt loomadele toidukraami (on ettevõtteid kus eelistatakse toiduainete äraviskamisele) loomadele annetada. Eriti saavad parimaks kui ära kuivatada. Eriti nüüd mil jõulu ootus aeg, teevad sellised annetused lihtsalt südame soojaks. 

Eile selgus, et ära oli vahepeal toodud lutsern ja noorte hobuste pange mineraal. Eks esmase proovi tegin ise, maitsetu värk. Jälgin kuidas pang kasutust leiab. Suurde koplisse tõin seleeniga lakukive ja ühe küüslaugu pange. Näen, et vajavad muid asju ka oma tegevusse. 

Suures koplis on oma 13 poni hobust koos. Õhtul viisin suure kasti täie kõvasid leibu saiu. Mida puistasin erinevatesse kohtadesse, et ühte kohta terve kari sööma ei asu. Hetkel ei ole mul majas hoiustamise ruumi, kõik head ja närilise kindlad tünnid täis. 

Jätkuvalt valmistab muret Fryci eemale hoidmine, tema tagasihoidlikkus.