Täna tuleb siis teine lastekaitsepäeva üritus, seekord Raikkülas. Mõtlengi, et milliste ponide ja hobustega peaks välja minema. 
Järgmine nädal kaalume jällegi osavõtta valdade suvemängudest.
Eile tegin avalduse Ratsaliidule, et Anete saaks osaleda RK programmis... Eelkõige üks samm korraga. Mul endal on vaja saada II taseme treeneri paber matkajuhi staatuses. Algus on tehtud koolitus on läbitud. Ootan selleks vastava sisuga matkaalast koolitust, mis siis lõpeb atesteeringuga ja vastava sisuga tunnistuse väljastamisega.

Rapla linna lastekaitse päeva üritus.

Meil oli tänaseks päevaks mõeldud viie hobuse-poniga välja minek, aga tänase hommiku jahedus pani meid ringi mõtlema. Öö läbi kallas vihma, siis hommiku tuul ja eks läks ka õnneks, et ei läinud, kuhu oleksime mahutanud teised hobused. Saatsin Anete-Aade Kata ja Kellukaga Rapla. Ise läksin autoga järele. Ostsin mõned taimed maha istutamiseks, esmaspäeval tuleb veel minna Rapla. Juurde osta, võib-olla tahan mõne lilletaime ka juurde osta.
Täna muutsin kartuli põllu ümber oleva karja aia väiksemaks nii, et kartulimaa jääks karjaaiast välja. Nüüd tuleb minna metsakarjamaad korrastama,  et saaks esimese rohu ära sööta, siis kogu karjatamisperioodi saaks nii kolmel korral hobustel lasta söömas käia. Enne on vaja sihi pealt puud eest saagida, siis vana taluhoovist rohi niita ja karjus uuesti heinamaa ümber vedada. Nii see elu on, kuid hea meel, et saab loomadel lasta süüa nii palju, kui soovivad.

1.juuni. lastekaitsepäev

Alustan tänast blogimist ajas tagasi vaatamisega. Kindlasti üllatab plajusid, tegin kopi paste. Kuna see paik on seotud vanaisa Väino sünnikoduga (alumine pilt). Kui Kullamaale juhtun käin läbi vanaisa sünnikodust ja teen aja hambast puretud hoonevaremetest pilte, et siis originaalis kaasaegsemas versioonis siia ülesse panna. Ülemine pilt kajastab mõisas esmakordselt avatud koolihariduse andmist kohalike talu lastele. Ja see maja asub sama talu kompleksi kõrval või läheduses. Ainus asi mis mind ja teisi lähedasi (mõtlen vanaisa lihaseid lapsi), et seal on asunud lennuväli on pannud mõtlema ja tekitanud küsimusi... et millal?... . Paemurru koht on endiselt alles, suve lõpus leiab sealt muulukaid, juunilõpus, aga metsmaasikaid. Kevadisel ajal kolletab hoov metstulpidest, alati meenub mulle üks kevadine pilt silme ees, kui ma vanaisaga tema ema Päri kodus külastasime... kollane õitemeri katmas maad... ma imestasin ja ei julgenud eriti jalgu tõsta. Eilse oma sünnipäeva korral meenus hommikul, et täna enam ei helista vanaema, kes oli alati varane õnnitleja. 
Hooligem oma lähedastes, olgem mõistvad ja seista üksteise eest alati kindlalt oma veendumuses.

***

... ahjaa, kanaemme hakkas täna oma tiivasulgedega tibusid õpetama lendama. Leidsin täna nad kulunud ja kuhjatud autokummide otsa lendu harjutamas. Seda oli huvitav jälgida, kanaemme oli lennanud kummi hunniku otsa ja kutsus luksuva ja maheda häälega on järglasi kõrgele. Kuid kõigest kolm said hakkama ja kaks tibi jäid siis ümber kummi hunniku nõutult piiksuma ja emmet alla kutsuma, siis emme lendas alla ja maha jäänud lapsukesi lohutama ja mis tegi kukk oma teise vaba ja vallalise kaasaga ei miskit. Kukk jälgis eemalt, kuidas kanaemme tema järglaskonda kasvatab. Mulle tundus, et kukk hindas väga majesteetliku pilguga oma esimese naisukese tööd laste kasvatuse alal.  
Oletan, et kui loomad räägiksid, siis kukk annaks esimesele "naisukesele" auhinna emmeks olemise eest.

Maikuu... otsas...

                        "Lühientsüklopeedia"
                                 David Burnie
2000 loodusalast mõistet, viimasel ajal olen hakanud lugema jälle. Muidugi teaduslikku kirjandust. 
Selle raamatu kinkisin enesele sünnipäevaks. Ilukirjandust ei armasta. 


Kaks järgmist raamatut võtsin Rapla raamatukogust lugemiseks ja enese harimiseks
                     "Kodumaa looduse teejuht"
                            "Eesti elusloodus"


               "Koerad ja kombed jahinduses"
                        Hans von Stackelberg
Ma arvan, et sisu ei vaja tutvustamist, kõik on niigi selge, et harin ennast. Koolitöödega ennast vaevama ei pea. Nüüd on mul ok seis. 
Ilus ja meelde jääv päev oli täna, kui palju oli õnnitlejaid. 

Pärast vihma on mõnus metsas liikuda. Ei ole hobustel liiga palav ja mõnus ka endal. Mõned hüpped üle maha langenud puude, tõstavad adrenaliini taseme veres. Ja kui on mõnus hobune sadula all, miks mitte trenni käigus proovida kõike allüüre. Liikusime tuttavatel radadel. Mis ikka, ega kodu lähedal olevast metsast muud võtta polegi. Saab erineva aja ja distantsi pikkusega teekonda valida. 
Hobuseid valides ja sadula alla pannes, püüdsin jälgida, et mida mõtleb Randa ja mida ta soovib. Randa on väga huvitatud ratsutamisest. 
Metsaalused pakatavad mitmekesisest õiteilust. Metsülased (anemoonid mõned nimetavad või õigem rahvakeeli), harilik ülane on juba lõpetanud. Kohati ilmub silme ette kuutõve nimetuse all tuntud taimed. Ja õide puhkemas, kohe.. kohe.. maikellukesed... minu lemmiklilled. 
Kus rohkem vesisem pinnas, hakkavad silma kullerkupud (saksa keeles trollblumen), siis Jürilille ehk Pääsusilm (mulle endale meeldib see nimi rohkem). 
Vahulille mitmevärvilist eksponaate, aga varaseid käpalisi nende kasvukohtades ei märganud. Olles oma teadmistes nii kaugele jõudnud, siis iga aasta ei pidavat nad ühel ja samal kohal õitsema vaid mingi aastate tagant siis kuskil selle koha läheduses uuesti ilmuma.

Koerte ind ja juhtumid, mida peavad teadma koera omanikud.

Sassul algas innaperiood, see on küllaltki pikk aeg vähemalt kuu aega kulub sellele. Minule kui emase koera omanikule on see väga töö mahukas. 
Varemalt, kui mul kolli oli, siis tema iseloomus tekkis muutus. Hakkas möödujaid hammustama. See oli minu jaoks alati märk, millal teadsin teda kinni panna. 
Kuid Sassu puhul ei osanud tähele panna, kui seda et tekkis suur söögiisu. Kohutav, isegi ei mallanud oodata, millal ma jõudsin toidukaussi täita, kui püüdis närviliselt tormata söögi peale. Mõtlesin, et pöördun loomaarsti poole ja uurin, et järsku on ta saanud puukidest mingi haiguse. Vaatasin ka mitmel korral saba alla, kuid mingeid olulisi märke ei täheldanud, et oleks vihjanud jooksuaja algusele. Kuid mis nüüd laupäeval selgus, on mul halb aimdus. 
Ühel hetkel helistas naaber, et meie koer on nende juures, arvas, et magasin. Mainisin, et olen tööl. Kui seda kuulsin, et veel mitu tundi olnud ja möllanud nende mitte eriti hea välja nägemise isase krantsiga. Ja siin pole midagi enam teha, tegu tehtud ja naaber ei raatsinud koerte sellist möllu ka katkestada või mulle helistada. Igal juhul ma eriti meelitatud pole. Mulle ei meeldi krantsid ja kui sel koeral oleks väljanägemist. Siis veel kuidagi, aga teada, missugune iseloom jne. Ei ole see eriti vastu võetav. 
Ja eks olen ka pahane, et lapsed olid teleka taga ei liikunud õues piisavalt, siis oleksid märganud, et koera pole kodus. Ja kui ma koju helistasin, siis ei kuulatud ka, kus koer asub. Vaid mindi naaber külasse otsima. 
Kuid kelle peale olla pahane ei tea, ega oska, aga sellest loost olen ma väga häiritud ja koertega  suhelda ei taha. 
Hobused tekitasid veel eile õhtul oma osa, peaaegu kell mõõtis keskköö tundi, kui tütar hõikas, et nägi Katit ja Hertat aida juures. Läksime siis neid püüdma. Ja kogu ületee aiast kari väljas. Õnneks polnud ma veel unemaailma suikunud ja siis selle võrra oli mul lihtne voodist tõusta ja minna kabjalisi püüdma. Osa toimetasime maja otsas olevasse lauta ja paar suksut lasime karja sekka vooluga aeda.
Hobused armastavad rutiini, aga mulle meeldib rutiine murda. Vahelduseks murda igapäeva harjumusi. Võtta karjast neid, kes kipuvad sõnakuulmatuks ja panna üksinda aeda. Hobune tunneb ennast siis eraldatuna ja karistatuna, kui ta on karjast eraldatud.
Sellepärast ka Randa siis sellise eemaletõmbununa inimesest tunneb. 
Praegu on ta ruttu kohanenud ja eile päeva ajal vaatasime lastega, kui arvestavalt teised hobused tema varsaga ringi käivad, et osa tema kaitsest hakkab nagu taanduma. Hobune ei astu kunagi peale. Hetkel koolitan Randat käe kõrval astuma, kipub oma laiahaardelise sammuga mu väiksele varbale astuma. Ja see juba teatud osas mul kannataja rollis ongi (hell).