Söödvarumises nii palju, hetkel on koos kahe kuu hein (15-le hobusele) ja 5 kuu silo 57 rulli 8-lt ha. Head meelt valmistab, et hindasin heinamaade rohukasvu õieti. Vaja on veel 30 rulli heina, siis võib talvele rõõmsasti vastu minna.
Niita on vaja veel 10 ha ringis. Täna hommikul vahetasin oma elus esimest korda niidukil sõra. Ei olnudki raske, eks sai veel üks raskem asi ära tehtud (nimetus teadmata).

Ma ei karda madusid, kuid neid puutuma ka ei hakka. Nii olen trehvanud kahel viimasel päeval heina töö ajal kahel korral vasksete ussidega. Vaskselt helklev siug, valmistab mulle huvi. Nägin esmakordselt, kui kiire võib olla jalutu sisalik heina kõrte vahel vilksamas.

Ilmad, aktiivne heinatöö ning ratsamatkad peale selle. Hetkel toimuvad matkad õhtu jaheduses, kuna kuumaga ei taha ise ka mitte kuskil liikuda, hetkel veel tohutult parmu massid lendamas, isegi putuka tõrje vahend ei sobi neile enam. Õhtu ja ongi mugav ratsutamiseks.
Esmaspäeva õhtuks selgub, kui palju pean veel sööta hobustele varuma.

Jaanipäev on möödas ja, kui ilm vähekenegi lubab saab heina tegemisele pühenduda. Esimene hein on seemneks juba mõni nädal tagasi varju alla pandud. Heinatöö ja ilmataadu tujukus on omavahel seotud, vahek täielik mõistatus. Juba talvel saab mõelda missugune kujuneb suvi ja heina aeg. Minu tähelepanekutest: detsembris vaatan jõuluaja ilma - selle järgi oletan veebruari kuu ilma. Veebruari ilmaolude järgi ennustan suve.

mmm maasikaid saab juba. Maasika aeg ongi juuni lõpp, juuli algus.

murakad hakkavad valmis saama

ettevaatust lihasööja...