30.10.2021 koolivaheaja lõpetamise võistluse pildid. Tublid lapsed ja nende tublid sõbrad suksud.

 

Ei ole und ja mu sõber tiivuline nümfkakaduu kisab nii nagu oleks keset ööd päev alanud. 

Kõige rohkem naudin kodus loomadega tegelemise juures, loomade emotsionaalse sisemise tasakaalu loomisega. Iga kord kui õue astun, koerte ilme on selline, et hüppaksid kohe nahast välja. Sel juhul rakendan alati hoiaku, et koerad oma esimese emotsiooniga maha rahuneksid. Kõige mõnusam on see effekt, et näha kutsika arengut ja tema inteligentsust metsas ja mujal maastikul.

Sannu hakkab tasapisi oma hambaid talitsema, enam ei löö kätte. See rohkem koera teadmatusest, et võib liiga teha, aga ajapikku olles kogemata ja teadmatusest mõnele võõrale hammastega kätte hakanud.

Viimasel ajal olen keelanud külalistel koertega mängimast. Mõni aeg tagasi, kui mind hetkel kodus polnud, läksid koerad omavahel purelema. Ja see pole eriti meeliköitev vaatepilt. Ja ma ei soovi külalistele pakkuda kaklevate koerte lahingu välja. Sooviks on pigem rahunenud koerad, kes ei torma kohe külalisi jalust maha jooksma pulkadega. 

 Hämmastav, et arvuti taha eksin viimasel ajal vähe. Imestasin, et mu viimane postitus oli sootuks augustikuust. Nutikast ei soovi teha oma sissekirjutisi siia. Elame jätkuvalt vaikselt, toimetades oma tegemistega. Üritades jooksvalt lahendada mõningaid probleeme. Samas jätkame aktiivselt lastele trennide andmisega. Vahepeal jah, toimus üüber rahvaste liikumine, nüüd on aga tagasi tõmmatud. 

Eks on asju mis hetkel valmistavad arusaamatusi ja jätkuvalt väsitavaks teemaks coroona. Olen isegi mõelnud, et kaua jaksan tööl käia. Ainus jõud jääb ikka iseendale, et peab jaksama... 

Suurim rõõm on trenni lastest, siis kuuleb ka teiste muresid. Toetades teisi saame ise jõudu juurde.

Elu on huvitav, kui neid sisustavad mingid põnevad tegevused. 

Juba teab mitu aastat on meilt küsitud hobuseid renti. Isegi sai vastu võetud raske südamega see otsus. Ja kui lähenes kuupäev hobuse ära viimiseks. Ei kiirustanud mina veel lepinguid täielikult lõpetama. Imestasime, kui kiirelt saime Lucky-Liisu treileri peale. Ja õhtune tagasi side oli ka meeldiv talli omaniku poolt. 

Saabus reede kusagil kella 14 paiku kõne talli omanikult, et seda poni nad ei võta. Selgitati, et hobune oli tõusnud küünlasse, kui nad olid ta pannud koos ratsanikust lapsega korde peale... seda kuuldes võttis ohkama... mida... Esimene mõte oli nii kiiresti kui võimalik, Lucky ära tuua. Ja sai sama hetk kohe helistatud tütrele, et teada anda. Mis tõttu sai ka otsus vastu võetud, et pikemaks kui laupäevani Lucky saab jääda, aga mitte ära oodata esmaspäeva. 

Eile läks kohe kergemaks, kui oma hobune tagasi koju jõudis.  Kahju, et lastega niimoodi juhtus, siis lihtsalt on asju mida ei kajasta. Jääb meie endi teada. 

Nii palju mainin, meil on treenitud hobused ikka veidi selliselt kellel ka eluvaimu sees ning nõuavad tiba rohkem oskuseid nii treeneri kui õpilaste näol. Igal juhul enam RENTI EI ANNA MITTE ÜHTEGI HOBUST... Mõelge enne 100 korda läbi, kui võõrast hobust võtma hakkate. Nüüd on nii, et tegeleme saavutuste esile toomisega. Püüame panna saavutama parimaid tulemusi. Siis vaatame edasi. Meil pole hobused trööbatud, neil mõnus eluvaim sees. 

Keda me siiski peame lõpuks mõistma, aga mitte sinna selga istudes mõtlema omi mõtteid.
 

https://hobumaailm.ee/viha-algab-sealt-kus-oskused-loppevad/ 

lähtun sellest seisukohast laste ja noortele trenni tehes, oleg ausad oma tunnete väljendamises. Nii saan mina treenerina aidata rohkem.

Heia hobusõbrad... mainin augustikuu on lõppemas. Ja olen tänulik nende eest, kes on meid külastanud. 

Aitäh, aitäh, aitäh... 

Suvi on piisavalt kuum olnud ja vägagi tegus...

Tegusad nii palju, kui me suudame vastu võtta ja kui palju on huvilisi olnud. 

On olnud ka kurbasid hetki, kaotasin ühe pere lapsed, kes hetkel minule teadmata olukorra sügavustest ehk siis teadmatus, miks vald eraldas ära alaealised lapsed perest. Kõik juhtus üleöö, kui tuli teade, et ühe suure pere lapsed enam teenusele ei tule. 

Juba juulikuus, kui pidin lähikontaktsena 6 päeva isolatsioonis sitsima pidin jälle nii palju ümber korraldama. Ei trenne, ei matku isegi mitte tööle minekust unistada. Õnneks pääsesin seekord ehmatusega ja pärast 6 päevast isolatsioonis viibimist tegin testi mis viitas negatiivsele tulemusele. See selleks ei hakka coroona teemal üldse pikalt jahvatama nagunii, see hetkel üle maailmne probleem... Kus toimub keerutamist, vassimist, tegelike tõestus materjalide varjamist... see pole lõpuks minu teema. 

Jään oma liistude juurde, käia tööl ja teha vabal ajal seda mis mulle meeldib. Meeldib suhelda ja õpetada, kuid sinnani, kui ma tunnen, et ei jaksa siis ei võta endale päeva kinni. 

Esimene laager oli täitsa okei, v.a. üks probleem mis oli vaja jooksvalt lahendada. Kui üks treener ära ütles, proovisin teist asendajat leida. Kuid üpris pea pidin tõdema, et vastutus ehk siis trenn tuleb endal läbi viia. 

Teise laagrikooseisus pidin tegema uuenduse laste näol. Ja isegi kuulutada, et ühe lapse koht vabaks jäi enam ei soovinud. Hinges olen shokeeritud siiani, sest ma ei suuda mõista seda täiskasvanute mängumaad mida sooritatakse juhtival tasandil. Kurb...kurb...kurb...

Teise laagriga oligi see teema, et pere kelle lapsed pidid osalema augusti laagris võeti läbi kohtu otsuse ära... Ma ei tea siiani probleemide sügavusi-põhjuseid, kui üritasin suhelda Kehtna valla lastekaitse töötajaga juulikuus , siis vastati väga närviliselt minu jaoks ei antud objektiivset vastust. Ainus lause mis mind siiani kummitab on ,,lapsed peavad rahunema ja kohanema uues kohas ja uue elukorraldusega". Kas see on normaalne, mida tunnevad need lapsed, olin võitnud nende laste usalduse. Lapsed suhtlesid minuga vabadel hetkedel... Okei see selleks, aga teate mida see laste jaoks tähendab, eluaegset traumat... hallo täiskasvanud miks te teete seda... miks?  See olukord näitab kellegi mõistmatust, kellegile haiget teha, kellegi elu lõhkuda... ei saa mina selles olukorras kohtumõistja olla, aga loodan ja usun, et siiski jääb õigus lastele... Miks on antud välja lastekaitse seadus...?

Fryc, omas mõnusas elemendis.

Hetkel teeme matku paari tunniseid õhtuti alates kella 17... Ja platsi trennid sama moodi õhtusel ajal. 

Sai võetud projekti kutsikas.

 

Imestasin täna, et juunikuus siia kirjalikke kandeid ei jäudnud teha. Kuigi oleme olnud väga tegusad. Oli minul veel puhkus, kus sai ka heinatöö algusega rinda pistetud.

Korraldasime ka selle aasta esimese edasi jõudnute ratsalaagri. Laagri korralduses toimetasime kolmekesi. Mis oli nii äge. 

Ja laager lõppes meil siis taas võistlusega. 

Järgmine ratsalaager saab toimuma augustis, kus on veel üks vaba koht.  Vahvad lapsed, vahva aeg, aga järgmise aasta laagri korraldamise osas tahame ise ennast täiendada, siis vist oleme kusagil mujal õppimas... Sinnani on aega ja elu näitab.

 Tänavu aasta alustasime võistlus hooajaga Ruunaraipelt ratsa orienteerumisega. Kaotasime ajaga, kuid ei ületanud ette antud ajalimiiti. Alul kappasime hoolega kaardilt välja. Kui ükskord kaardiga sinasõprus loodud sai, siis läks juba punktide leidmisega ludinal. Kunagi ei kahetese tehtud vigu, alati saab tagant järgi analüüsitud, mis valesti tehtud. 

Loodus oli võrratu. Kaifisin midagi uut ja põnevat. Olgugi aeg tiba hiline, aga see eest õhtu kaua valge. Õnneks meie suksud olid kiired peale laadimisel. Ja ei pidanud suurt ajakaotust mõtlema, kuidas ja mis ajal koju jõuame. 

Ja maikuu läbi saamas. On vaja hakata midagi ehitama, et mida siis kui asjad valmis. 

Ainus kurb asi, oodatud varssa ei sündinud. Mis siis nihu läks hetkel ei oska öelda, aga mis kehvasti, siis uuesti. Arvan probleemi olevat, et ei jälginud piisavalt paaritus protsessi. Nüüd olen võtnud ise jälgimise käsile. Ja natuke tegeleme ka Kellukese hullu moodi suure kehakaalu alandamisega. Juba eelmine aasta ilmnesid tasakaalu häired loomal. Jalad kaovad sammu ajal alt. Nii, et mõelge, enne kui teete ,,heateo" oma väiksemas mõõtmes ponile. Ülekaal ei ole loomadele üldse parim kehakaalu vorm. 

Ikka ja jälle mainin, et ülekaaluga kaasnvead hobustel ka laminiidi (kabjapõletik) oht. See on muidugi number üks ja eks kimbutavad muudki hädad kabjalisi, kellel ülekaal keha vorme juba laiemaks on ehitanud.

Kõige kurvemaks on veel see teadmine, nii palju tuttavaid on teispool pilvepiire lahkunud. Üks tuntud nimi Urmas Saks hobuinimeste keskelt tuntud Tal oleks vanuse poolest veel palju olnud korraldada... miks elu on nii ülekohtune.

 Kevad on ilus aeg. Kõige lihtsam kasvõi eilne paduvihma sadu oli mõnusaks vahelduseks suviselt ilusatele päikselistele ilmadele. Kummaline ja kummastav on meie Kellukas, kas on ikka tiine võib olla järsku pole... kuigi kõht on nagu emalaeval, aga ikka. Ootame veel mõnda aega, eks siis näeb mis siis lõpuks selgub. Nii see kahjuks on, et mõni asi võib nihu minna. Arvan, et sel juhul paaritatud loom peab jäämagi vabapidamisele aga mitte osalema aktiivselt trennides. 

Kummaline, aga olen seda kuulnud nii mõnegi hobusekasvataja käest. Kõige lihtsam liigutus võib tekitada kas siis loote varases eas abordi või tiinuse katkemise... 

Fryc ja Pokker elavad täiega mõnusat vaba hobuse elu. Neid on vahva jälgida, kui neil lust sisse tuleb. Küll see tagumik kerkib ning Pokker oskab olla tsirkuse hobune, kes enese veel uhkelt tagumistele jalgadele ajab. Missugune pikkus meetrites võib ulauda, juba eemalt vaadates on ta pikkus ikka hirmutav. Käiakse veel eesti tõugu täkku Akselit üle aia õrritamas. Ja eks Aksel näitab oma ilmeid. Kuid see on hobuste kõige mõnusam põli, kus saab suhelda enda liigikaaslastega niimoodi omal sooviga. 

Olen võtnud mõned võistlus eesmärgid, eks noored on süstinud kaudselt, mõte on tulnud taas hakata tegelema võistlemisele panustama aktiivsemalt. 

Samas läbi enda kogemuste saan adna paremini edasi lastele-noortele oskuseid ratsaspordiks.

 Yess lõpuks mai, aga Kellukas pole veel poeginud. Nii paljud ootavad meie maja ponilt tite uudiseid.  

Täna pole veel metsa jõudnud. Olen super häppi meeleolus. Sain traktori tõstemehanismi korda, vaja veel metsa minna tuua kütet. See nädal on saanud paaril korral veel metsas maastikul käia. 

Olles jälginud oma tütarde innukust võistlemise mõtteis. Kaalun ka salaja midagi teha. Elus ei tohi olla igavust. Coroona pandeemia on nagunii sulgenud koduseinte vahele. Pole saanud isegi metsa jooksma. Nüüd järgmisest nädalast taas lasteaeda tegutsema hobustega. Mõtiskleb vot see on töö mida olen lapsest saadik enda hinges unistustega kandnud. 

Aiatööd ega olen niikaugele, peenramaa ja kasvuhoone ok. Eile viskasin kasvuhoonesse pilgu, selgus et võilill vohab õitsemisega massiliselt. Nii minu maksapuhastuseks need kõhtu tee leiavad.

Lähen metsa poni vaatama...

Algas koolivaheaeg... Täna võtsin endale vaba päeva trennidest. Juba eile tundsin, et ma pole tükk aega endale aega saanud võtta. Ja tahan võtta täna selle päeva. Nädala lõpud siiani on möödunud treeningute korraldamises ja sõnnikuga majandades. Kuid tundub, et elukorraldus näitab, et kuskilt pean hakkama koomale tõmbama. Kas mul on ikka sõnnikut hakata turustama inimesele kätte. Pigem kasulikum on inimesel ise järgi tulemine. 

Trennide andmine lastele meeldib. Kuid eelistan mõõdukust kõiges juba üle kõige arvestan hobustega. Ja kui klient on nõudlik ja esitab oma soove, siis hakkan kaaluma, kas on mõtet tihedale trennile. 

Mis nukraks teeb on inimeste liigne kiirustamine ja närvilisus. 

Heia rahvas, jätkame siis vapralt kevadiselt ja mõtete lainel. Mis sellest, et viirus ilma elus möllab, elame meie metsade rüpes vaikset, tagasihoidlikku elu. Oodates kannatlikult pandeemia piirangute lõppu. Mida ikka arvata, kui see on maailmas ja nii mõnigi tutvusringkonnas läbi põdenud, siis ise nagu suuremaid üritusi ei korralda. 

Kevad on meil täierinnaga õue tegemistesse viinud ning toimetame, et saaks sõnniku ja muu teemaga ühele poole. Varsti ka aiavilja külvide tegu jne. 

Ootame ka oma karja täiendust ponitita näol. Kellukas on väiksema ootel.  

Jätkan laste hirmude teemal... Millised on edukate vanemate laste tulevik, kus on loodud tasakaalukas suhtlemine ning mehe ja naise vaheline läbi saamine kõige alus...

 

Teaduslikult tõestatud: need 11 asja on edukate laste vanematel ühised

 

Head lapsevanemad soovivad, et nende võsukesed pahandustesse ei satuks, koolis hästi edasi jõuaks ning täiskasvanuna suuri tegusid teeksid. Ning kuna edukate laste kasvatamise retsepti pole veel leiutatud, siis juhivad psühholoogid tähelepanu käepärastele faktidele, mis edu ennustavad.

1. Vanemate omavaheline läbisaamine on hea

Konfliktsetes või lahutatud peredes kasvanud lapsed tulevad omavahel hästi läbi saavate vanemate lastest halvemini toime, väidab Illinoisi ülikoolis tehtud uuring.

Robert Hughes Jr, professor, kes uuringu läbiviimises osales, lisas, et mõnede uuringute kohaseltmittekonfliktses üksikvanemaga peres kasvanud laps saab hilisemas elus paremini hakkama kui pidevalt kaklevas kahe lapsevanemaga peres sirgunu.

Ka lahutusele eelnevad tülid mõjutavad laste kohanemist negatiivselt, kuid pärast lahutust peetavad tülid veelgi enam.

On tõendatud, et kui isal, kes lapsi küll igapäevaselt ei kasvata, on nendega sage suhtlemine ja minimaalselt tüliküsimusi, tulevad lapsed hiljem oma eluga paremini toime. Kui aga tülitsetakse, ei aita sagedasedki kohtumised – lapsed saavad hiljem ikkagi halvemini hakkama.

Kahekümnenda eluaasta künnise ületanud lapsed, kes elasid üle oma vanemate lahutuse, mäletavad valu ja stressi, mida lahutus neile põhjustas. Noored, kelle vanemad tülitsesid, kirjeldavad kaotusvalu ja kahetsust.

Kui vanemad tulevad lahutusega toime, siis kannatavad lapsed vähem, kuidas lahku minna nii, et saaks vähem haiget.

(vanematele, kuidas õieti tülitseda, nii et keegi ei saaks haavata)

2. Edukate laste vanemad panevad oma lapsed majapidamistöid tegema

„Kui lapsed ei pese nõusid, peab keegi teine seda nende eest tegema,“ ütles endine Stanfordi ülikooli dekaan ja raamatu „Kuidas kasvatada täiskasvanut“ autor Julie Lythcott-Haims.

„Majapidamistöid tehes nad õpivad, et töö tuleb ära teha ja igaüks peab kõigi heaolu nimel pingutama.“

Lythcott-Haims usub, et majapidamistöid teinud lastest saavad tööandjad, kes oma kaastöötajatega hästi koostööd suudavad teha; nad on empaatilised, sest teavad, mida tähendavad mured; ning on võimelised iseseisvalt ülesandeid lahendama. 

3. Nad panustavad enda ja laste suhte arendamisse

2014. aastal avaldatud uuring, milles osales 243 last, kes olid sündinud vaestesse oludesse, kuid kelle eest kolmel esimesel eluaastal väga tundlikult hoolitseti, tõestas, et hiljem sooritasid need lapsed tulemuslikult akadeemilisi teste, nende suhted teiste inimestega olid terved ja head ning 30ndates eluaastates olid suurepärased ka nende akadeemilised saavutused.

Tundlikud lapsevanemad reageerivad lapse märguannetele ja soovidele kohe ja asjakohaselt, luues lapsele sel moel maailma avastamiseks turvalise keskkonna.

Seega tasub varases eas laps-vanem suhte arendamisse investeerida, arvab Minnesota ülikooli psühholoog Lee Raby.

Jätkan järgmisel lehel...

 Coroona ja seotud täiskasvanute foobiad ning sõjad... Huvitav milleks kõike sellist jama ning avalikult meedias pidev andmete esile toomine. Mida see lõpuks annab.

Mida olen tähele pannud, väga paljud otsivad ravimitest abi. Otsitakse teraapiatest, siis kui palju on inimesi oma paha meele väljendamiseks kasutamiseks võtnud meediakanalid. Minu lihtne soovitus, milleks külvata mõttetut mula mis ei vii kuhugile. Leida oma tegemised ja panustada parimal moel.

Viimasel ajal, kui olen viinud läbi laste trenne, siis on hakanud silma sügavale peitunud lastes hirmu foobiad... Ja püüan need lahti lahata, otsides ise midagi interneti avarusest mis oleks antud valdkonnaga seotud. Antud hetkel kuhugile koolitusele ei pääse.

Hirm on reaktsioon ohtlikuna tunduvale stiimulile või olukorrale ja selle põhifunktsioon on toetada ellujäämist. Liiga tugev ja kestev hirm on aga emotsionaalne häire, mis mõjutab negatiivselt igapäevaelu.

Hirm ei ole tavaliselt midagi üldist, vaid seda tuntakse alati konkreetse olendi või nähtuse ees. Arvatakse, et lapse hirmudest kujunevad hiljem ärevushäired. Hirmu ühe tekkepõhjusena tuuakse uuringus esile, et vanemad kasutavad seda kasvatusvahendina (nt „Kui sa sõna ei kuula, viivad mustlased su ära!”, „Kui sa ööseks koju ei tule, saad aidsi!”). Samuti arvatakse, et ülehoolitsevate vanemate lastel esineb rohkem hirme.

Liigne rangus ja foobiad

Vähem on teada, mida üldse kardetakse või mis kõige enam hirmutab. „Tavaliste hirmude tundmine on aga oluline, sest aitab aru saada kliiniliste hirmude tekkest,” lisas Tulviste. Miks mõni kardab kõike ja teine mitte midagi? Esiteks mängib siin suurt rolli kartlikkus – kuivõrd inimene üldse kaldub õudu tundma. Kartlikkus omakorda sõltub neurootilisusest. Teiseks sõltub see, kas ja kuivõrd konkreetse asja ees hirmu tuntakse, varasemast isiklikust kogemusest selle stiimuliga kokkupuutel. Lapse kartlikkust on seostatud tema kodukeskkonna ja vanemate käitumisega. Paljud uurijad usuvad, et konservatiivsemate ja rangemate vanemate laps on arem.

Veebruar saab mõne päeva pärast otsa. Kuidas hindan oma kuud, peaks ütlema, et nii palju saani sõite pole üle mitme aasta korda saatnud. Eks mõte on saan ära remontida. Vana värv on tuhmund ning kohati maha kulunud.

 

 Regal Blue on kaunis tita olgugi, et juba 6 kuune... 

Hetkel valitseb ikka tõeline eestimaale omane talvine ilm. Lihtsalt võrratu tunne valitseb.

Jagan oma trennidest kumama jäänud mõtteid... 

Päeva mõte: Kuidas tulla toime erinevate emotsioonidega hobustega tegeledes? Ma arvan, et see on teema, mille olulisust küll teatakse, kuid tihti ei oska ratsanikud enda ja hobuse emotsioonidega (treeningsituatsioonis) toime tulla. Emotsioonid ja mõtted on meie peas kui makilint, mis hakkavad üha uuesti ja uuesti "mängima". Mida tunneb ratsanik, kui hobune nt kiirustab, kardab, on laisk, lõikab igat nurka, ei painuta, jookseb takistusest mööda, treener käsib teha juba uut harjutust jne jne jne. Kas ta tunneb kärsitust, viha, ärevust, häbi, abitust? 

Oluline on emotsioone ja mõtteid mitte kõrvale lükata. Sest kui nad juba meie sees on, siis on nad osa meist ning nende alla surumine toob varem või hiljem kaasa veel suurema probleemi. Hobustega tegeledes (või õigemini kellega iganes tegeledes) ei ole aga iga emotsiooni ajendil tegutsemine päris mõtekas. Üks tähtsamaid omadusi hobuste treeningul on tähelepanelikkuse (ka oma keha suhtes: see on kehataju) ning rahulikkuse säilitamine. Käesoleva hetke teadvustamine ongi see oskus, mis aitab meil paremini emotsioonidega toime tulla.

Hobused elavad pidevalt hetkes, see on asi, mida neilt õppida. Üks kõige lihtsam praktiline harjutus on hingamisele keskendumise harjutus.
Võta hetk ja jälgi oma hingamist- kas see on kiire või aeglane, kas hingamiste vahel on pausid. Tunneta õhu jahedust. Märka, kas õhk liigub su rinnakorvi üla- ja või alaosas. Ära analüüsi, miks?, vaid proovi lihtsalt uurida. Pane kogu oma tähelepanu hingamisele külge: võid isegi öelda mõttes "sissehingamine", siis kui on sissehingamine ning "väljahingamine" kui on väljahingamine. Ja samal ajal kui sa hingamist tunnetad, märkad sa ka mõtteid oma peas, hääli enda ümber, riideid enda kehal, hobust enda kõrval (või all) ning sel hetkel kui sa märkad, et hakkasid analüüsima- planeerima- muretsema jäta see mõte ning tule tagasi oma hingamise tajumise juurde. Ning nii üha uuesti ja uuesti. Kui märkad, et sinus on pinge ja/või hingamine on pigem kiire ja pausideta, siis proovi suunata oma hingamist kõhu suunas ning väljahingates justkui mõttes ohata ning lasta oma kehal veidi oma asendis "vajuda".

Seoses koroonaga otsivad inimesed looduslähedust. Nii olen pidanud vastu võtma peresid lastega, kus au sisse on lähenduda nii isikusliselt, kui pereti. Samas mind kui psühholoogia huvilist on pannud teisiti suhtuma praegusesse pandeemia ,,hirmusse" , mida tegelikult inimesed ümbritsevast tajuvad või millised hoiakud on kaasa tulnud. Kui kevadel avalikult meedias kajastati  tulemusi Hiina õhusaastatuse taseme langemises. Muidugi kuulasin ära, ka teiste riikide õhusaaste tulemused, muidugi olid tulemused märkimisväärsed. 

On tekkinud küsimus, kes sellest viirusest lõikab kasu..?

Siis aga millised järeldused teen mina, seoses elamine isolatsioonis, on tõstnud väärtushinnanguid pere kesksest suhtlemisest kui olemisest. Teha midagi koos väärtuslikult või osata oma energiat panustada eluaseme ehitusse jne. Nii mõnigi pere on rääkinud, et kuidas on see toonud esile probleemid ja kuidas neid lahendada. Inimesed on leidnud, et pere on suurim väärtus, kuhu tasub investeerida nii aega kui rahasid. Minu silmis väga tublid pered on need.

Head meelt teeb, kui näen teraapias käivate laste ja vanemate vahel tekkimas koostööd. Töös silmatud tulemused valmistavad ainult suurimat rõõmu.

See selleks, eks maadlen ka veel mõnede materijaalsete  probleemide lahendamisega, kuid eks aeg näitab. Kuid hetkel teen mitmeid ümber hindamisi ning kalkulatsioone.  Ja unistused mis hetkel veel  nihkuvad mingiks ajaks edasi. Kuid ma ei mõtle üheskis asjas negatiivselt ja püüan leida paljuski kompromiss lahendusi. Vaatan asjadele realistlikult.

Aasta lõpp ja jätkuv coroona

 Mainin suht ebaloogiline olukord meid ümbritsevas maailmas esinemas.

https://lood.delfi.ee/perejakodu/lasteaialaps/psuhholoog-annab-nou-mida-teha-kui-laps-laheb-endast-valja-voi-hakkab-jonnima?id=70480149

https://www.youtube.com/watch?v=kjq9FwoGZl0 

 Koolivaheajale pole seekord ühtegi plaanitud tegevust. Eelmine nädal korra uit mõte tõrvikutega matk. Kuid juba see aasta on päris palju üritusi ja ilmastiku olude kehvaks muutumisega, siis mõte natuke puhkust endalegi lubada. Teha ainult lastele trenni ja võtta vahelduseks kergemalt. Üks õhtu, kui poistele Pokkerile ja Frycile uut heinarulli ette vedades. Tuli huvitav kõne ühelt kohalikult ja küsimusega, et kas olen tema maadelt hobustega üle kapanud. Oi kui hea oli vastata, et pole kodust kaugemale küll jõudnud. Jah, isegi mitme tunnised matkad on jäänud augustikuusse viimaseks. Mis teha, nii palju on sügisel tööd olnud, et ei saa kuidagi sadulasse istuda või midagi plaanida.  

Kuigi elu on suht kiire olnud ja mõtete koondamisega siia on kuidagi raskelt läinud. Ei tea järsku vanaks saanud... jätan teie otsustada.

Hea meel, kui asjad lõpuks liikuma hakkasid ja saab nii mõnegi probleemi jooksvalt lahendada. Elame näeme, hetkel veel sõnniku tellimused vaja täita. Jube visalt saab neid täidetud, kuna lihtsalt aega pole.

 

Vot meie kenad poisid, kellest varsti Amadeus kodu minemas.

 Uskumatu, kuidas aeg küll lendab, alles see oli kui september ette tuli keerata kalendrisse. Mul üle pika aja puhkus, kuid ma ei julge seda nimetada puhkamiseks. See pigem aktiivne puhkus. Kui oleksin nõusoleku andnud ja oleksin paar õhtut täiega kinni pannud ei oleks ma jõudnud ei orienteeruma ega pärast Sooma külastust kodus rahulikku õhtupoolikut pikutamast. 

Hobusemüük jätkub siiani, eile jälle käidi vaatamas. Võtan täitsa külma kõhuga, kas tahavad või mitte. Ei huvita enam, tean kuidas õige ostja käitub. Kes teab mida tahab, siis küll see õige ostja ka jõuab. Suvel korra olin nördinud, vähendasin ju töökoormust lootes lastelaagritega koduses miljöös tasa teenida, kuid jah. Plaanitud otsused tuli augusti alguses uuesti ümber hinnata. Mõned arveldused sotsiaal süsteemis venisid. Muidugi laste trennid jätkusid kuni augustikuu lõpuni. 
Võiks juba hakata suve kokkuvõtet tegema, vastavalt corona hirmule vaatamata on toimunud kahel kuul laagrid, siis siiani on pead murdma pannud tütardega, ära jäänud augustis toimuma pidanud ratsamatka laager Varbolas. Alguses oli registreerunuid, kuid enne juuli lõppu tühistati. Vaatamata mitmeid kordi kuulutamisele, siiski huvilis ei tekkinud. Jooksvalt analüüsime igat tegevust nii rahaliselt kui ka korda läinud seisukohalt. Kevadel jäi ära ju ühe õppeveerandi jagu teraapia tunnid lasteaias. 

Taas sai alustatud septembris lasteaias hobutundidega. Tüdrukud jõudsid ära käia Särevere tallis ratsaliidu takistussõidu võistlusel. Kus saavutati enda jaoks rahuldav tulemus. 

Maal elamise päeva üritus Lipa koolimaja spordiväljakul oli edukas. Viimane nädala vahetus oli päris tegus.

 Hetkel ei ole suutnud jälgida corona pandeemia liikumist. 

Augustikuu eelviimane nädal oli sama kiire ja toimekas, ühtlasi jõudsime lõpetada heinatöö. Mis oli selle aasta kohta nihkunud augustikuusse. Hea tunne, juunis küll sai kogetud hirmu, et kuidas kogu selle ülesannetega hakkama saada.
Eelmine nädal oli meil ka üks kaugem välja sõit, käisime Pärnu Jaagupis Suvelõpupäeva üritusel. Üle pika aja midagi uut ja huvitavat, pole tükil ajal öötundidel hobuste või ponidega üritusel viibinud. Muidugi selliste tegemiste vastu on meil ikka jätkuvalt huvi olnud.
Ja nüüd mil eelmise nädalaga oma tööd lõpetasime ja saime hingata kergemalt, siis plaan oli veel mustikale minna ja natuke supelda. Mille sooritasime siis eile.
Tüdrukud käisid 20.08 võistlemas Raikkülas, hästi ei läinud, aga kogemuse võrra naasti tagasi. Minul oli trenn lastega ja pärast 3 tunnine ratsamatk. Igapäevaselt jätkavad aktiivselt trennis käimise osas aktiivsed lapsed. Nende üle on hea meel ja seega, et koolivaheaeg augustilõpuga ühtalsi huvitavalt lõpetada on mu tütardel plaan kerge võistlus korraldada. Igal juhul kõik asjad sujuvad organiseermised.
Jah muidugi eile oli majas suur kaotus ühe koera näol, mis tegelikult öösel toimus ei tea keegi, sest hommikuks kana kuudi ees lebas võika puremis tunnustega Sofie laip. Sellest ei saa pikka aega rahu, alles olevatelt koertelt sai küsitud, et mis juhtus. Kuid nende keha keelest lugedes on nendegi olemus shokis juhtunust. 
Pärast kui Nordiku kaasa võtsime mustikale, kes siis sõidu ajal pagasiruumi kakas ja veel oma liikumisega laiali tatsas, veel natuke aega ja kui marjakorjamise kohale sai jõutud, siis oli ka oksendanud. Kuidagi sai ära koristatud, aga suurem koristus seisab ees.

Küll need augustikuu ilmad olid super mõnusad, piisavalt kuumad ning heina saime ka tehtud. Kuigi raskustega, aga siiski tehtud.
Mis uut, hobusemüük tänavu aasta suht nigel, kui jälgida kuidas toimetatakse tütre müüdud hobusega tallis, siis ainult vaatame ja imestame. 
Juba kohtumine uute inimestega annab suhtlemisele uusi tuuli. Ja ka mõtteid uutele tegemistele.
Taas kohtumine Lagedi Ratsakooli oamnikuga A. Undiga. 
Ajakirjaniku külastus, Pärnu Jaagupi suvelõpu peol osalemine kahe poniga.
Ja eks nüüd peab hakkama mõtlema mis veel on jäänud või tegematta. 
Tüdrukud osalevad täna Raikküla talli korraldataval võistlusel. Lihtsalt hea meel kohe.

Mõtteid kogun, et mis toimumas ja teoksil. Tänavu aasta ei ole toetused eriti suured, aga tegin projekti taotluse matkaõppelaagrile. Näis kas saame või peame loobuma. Hetkel on küll uudistajaid, kuid osalejate arv on veel väike. Soov oleks kogu grupp oleks 8 liikmeline.

Projektiga toetust laagrile ei saanud ning registreerunuid praktiliselt  2.08.2020 polnud. Nii ongi, et vastu sai võetud otsus, et jätame ära. Tegeleme heinatööga. Ütlen nii, et eelmine nädal hobuse müük ebaõnnestus, soome vahendaja jättis suure lubaja mulje. Teab kas ma julgen kunagi inimesega veel suhelda. Ennatlikult räägiti, et oi see hobune on kenat värvi, et juba värv müüb jne. Värv värviks, kuid ilm keeras kapitaalselt sajule ja vahepeal andis padukat, mille tõttu näitamise hetkel sommile oli mu pesamunast tütar läbi märg. 

Kui somm sadulasse istus ja omakorda proovima asus, siis jah korra näitas Leedi oma võõristust, kuid see oli hetkeline. Kuna pole ta harjunud kõva häälse kontingendiga ümbritsetuna olema. 

Lõpp tulemus päädiski ikka sommi lõpliku otsusega, mitte võtta. Sai paar asja nende poolt ostusamisel kahjuks. Mis teha nii see on teada, et ühte hobust müüa. Peab enda närvikava korras olema, ei ole mõtet ühe sommi kriitika või selja keeramise peale hobuse müüki kohe maha panema. Aastate pikkune kogemus müügi alal on õpetanud kannatlikuks jääma ja ootama lõplilkult ära ootama selle õige inimese. 

Elu on põnev seal, kus seda ei oska oodata. Lilil sündis kah täkuke, kuid mis lahe märgistega nii nagu mulle meeldivad. Ja ikka terendab silma lauk, muidugi kabjast üleval pool hetkel veel aru saanud pole. Kuid esimene varss Rocky the Royal, on muutmas värvi tumedaks. Suht kenake näeb välja, pole pooltki sellist värvi mis meil varasematest aegadest peaks olema. 

Loodame siis ära müüa uutesse kodudesse nii Amanda lapsukese kuue kuusena ja Lilii täkk varsa. Uuel omanikul jääb otsustada, kas jätab täkuks või tulevikus on ruuna elu parimaks vormiks. Hea meel, et rohkem varssu pole sündinud ega sündimas. Kui neid on vähem, jõuab nendega tegeleda juba huvitatus endal suurem. 

Amanda varsake Amadeus võidab tõeliselt palju südameid, ta on tõesti nummi välja nägemisega. Väiksed kabjad, väike pea mis kujult meenutab väikest hobust. Tulevikus oleks lahe näha kellegi kodus lapse lemmikuks või teab mida tegemas. Amanda on meil laste sõidutamiseks sünnipäevadel või muudes tegevustes. 

Ootame augustikuus toimuvale ratsamatkaõppelaagrisse ikka lapsi, kel oskused ratsutamises on head. Algajatele on tiba raske see, tegemist siiski looduses ja vaja palju kaasa tegemist.  Miks eelistatud just oskustega, maastikul on siiski vaja kontrolli ja oskuseid hobustega rohkem. Hobbuse ettevalmistus telkimis alal, oskus hobust kinni siduda. Kui me juhendajatena, peame tegelema pidevalt hobuste ettevalmistamisega, siis kaob juba aeg lihtsalt hobuste valmis panekuga ära.
Olen võtnud üksikuid lapsi kel on puudunud igasugune kogemus, ühega veel jõuab tegeleda, aga kui neid näit on kaheksa, siis ei jõua enam nii palju. Pidev korrutamine väsitab ennastki. Ühtlasi ongi see ratsamatkaõppe laager sobilik neile, kellel juba kogemus ja soovib ennast täiendada just erineva maastikul liikumise osas. Kodust Elupuu talust alustame ja seal ka lõpetame.
 Platsil on kindlad piirid ja reguleeritud tunnid, aga maastikul sõltub ühest distantsist õpitakse erinervatel maastikel liikuma erinevate allüüridega. Kui saab, käime ujumas, kui ilm lubab.
Õpetame kuidas matkal süüa valmistada ja ka hobuseid karjatada. Päevad matkal on päris pikad
Jätkuvalt kel huvi, sellise laagri vastu, k

Ikka ja jälle pühendan enda lemmik teemale...
Hipoteraapia ehk ratsutamisteraapia on kogu maailmas tuntud ravivahend, mis aitab suhtlemisraskustega lastel ühiskonnas kohaneda.
Ratsutamine haarab kõiki lapse meeli, mõjutab tema sõnalist väljendust, liikumist ja mõtlemist. Ratsutamine aitab puudega lapsel oma liigutusi ja rühti kontrollida, samuti arenevad hobust juhtima õppinud väikese patsiendi minateadvus ja iseseisvus.

                                        Klassikalised ratsaspordialad

Takistussõit on ratsaspordiala, kus hobuse ja ratsaniku ülesandeks on vigadeta ja võimalikult kiiresti ületada võistlusrajale üles pandud takistused ehk parkuur.

Vigade eest antakse võistlejale karistuspunkte järgmiselt:
– takistuse mahaajamine – 4 karistuspunkti.
– hobuse tõrkumine ehk keeldumine takistust ületada – esimene kord 4 karistuspunkti, teisel korral kõrvaldatakse ratsanik võistlustelt.
– parkuuri läbimiseks määratud aja ületamine – 1 karistuspunkt igalt alanud 4 sekundi eest.

Parkuuri võib ehitada sisehalli (maneež) või liiva- või muruplatsile. Takistused on ehitatud nii, et vähemalt nende ülemine osa on lahtine. Parkuuri kuulub olenevalt raskusastmest 8-20 takistust, milledest osa võivad olla nn. süsteemid (= takistuste rühm, mis koosneb kahest või kolmest takistusest, millede vahele hobune peab tegema ühe või kaks galopisammu). Parkuuri koostab rajameister.

Takistuste kõrgus erinevatel võistlustel võib olla 60 – 170 cm. Takistuste laius võib maksimaalselt olla 200 cm, v.a. veetakistus, mille laius võib raskematel võistlustel olla isegi 450 cm. Spetsiaalsetes võistlussõitudes võivad takistused olla veelgi kõrgemad.

Eestis kuulub hobuste kõrgushüppe rekord Andrus Kallastele, kes hobusel Opaal ületas takistuse kõrgusega 215 cm.

                                            Koolisõit

Koolisõit on võistlusala, kus ratsanik sooritab 20 x 60 m aiaga piiratud väljakul ettenähtud järjekorras teatud harjutused kolmes allüüris: sammus, traavis ja galopis.

Harjutuste järjekorda nimetatakse skeemiks, harjutuste sooritamise kohad on märgitud väljaku äärde tähtedega. Kohtunikud hindavad iga harjutust 10-palli süsteemis, lisaks antakse koondhinded hobuse liikumise kvaliteedi ning ratsaniku istaku ning juhtimisvahendite kasutamise eest.

Harjutuste raskusastme järgi jagatakse skeemid erinevatesse tasemetesse, mida Eestis tähistatakse tähtedega: A, L, M ja R.

Rahvusvaheliselt on kõige kõrgem võistlustase Grand Prix, kus sooritatakse kõiki klassikalise koolisõidu keerukamaid harjutusi nagu passaaž, piaffee, piruetid ning jalavahetused 2 ja 1 tempo tagant.

Ideaalis peaks võistluspaar sooritama skeemis ettenähtud harjutuste kombinatsioonid nii, et kõrvaltvaatajale jäävad ratsaniku poolt hobusele antud signaalid märkamatuks ning hobuse elastse ja lennuka liikumise ilu maaliks täiusliku pildi inimese ja hobuse vahelisest harmoonilisest koostööst.

Kõige vaatemängulisem koolisõiduklassidest on kindlasti muusikaline vabakava, mis koosneb kohustuslikest harjutustest vastavalt võistluse tasemele, aga ratsanik koostab oma kava ise ning valib ka muusika, mis peab rõhutama hobuse rütmi, sobima kõikide allüüride ja üleminekutega ning ka hobuse olemuse ja liikumisega. Harjutusi tuleks esitada huvitavates ja keerulistes kombinatsioonides nii, et tervik oleks vaatajale huvitav ja nauditav.

Muusikalist vabakava hinnatakse kahes osas: Tehniliste hinnete alla läheb kohustuslike elementide sooritamine ning artistlikkuse hinde alla hobuse rütm, liikumine, ratsaniku ja hobuse harmoonia, leidlikkus kava üles ehitamisel, kava raskusaste ning selle sobivus muusikaga.

Tulemusi arvutatakse koolisõiduklassides protsendina maksimaalsest võimalikust puntisummast ning tavaliselt jäävad need 60-75% vahele.

Allpool näete koolisõidu maailmameistri Charlotte Dujardini muusikalist vabakava 2014.a. Normandias toimunud MM-l.

https://www.youtube.com/watch?time_continue=9&v=v799UllUXgs&feature=emb_logo

Koolisõit meeldib väga, see on graatsiline kui ka riietus meeldib.

                                                           Kross

Kross on ratsaspordiala, kus hobune ja ratsutaja (koos nimetatakse ratsanik) peavad ületama kinniseid takistusi. See sisaldab parkuuri ja kinnisi metsatakistusi.

Veel ratsaspordi alasid; kolmevõistlus. 

Kolmevõistluse eesmärgiks on näidata hobuse ja ratsaniku koostöö mitmekülgsust, sest tulemus kujuneb välja kolme samal hobusel sõidetud osavõistluse põhjal:

– Koolisõit, mille käigus on 20 x 60 meetrisel platsil vaja sooritada 5-6 minutit kestev ratsastamisprogramm, kus kohtunikud hindavad hobuse allüüre ja soorituse täpsust punktisüsteemis 0-10.
– Kross, mis paneb proovile hobuse võime ületada kiiresti kinniseid maastikutakistusi. Pika võistluse käigus hinnatakse hobuse vastupidavust.
– Takistussõit, kus tuleb läbida 10 -15 mahaaetavast takistusest koosnev parkuur.

Veterinaararst kontrollib võistluste käigus hobuseid ja veterinaarkontrollil on võistlustel tähtis osa.

Osavõistluste omavaheline osakaal on jagatud nii, et krossi osatähtsus on selgelt suurem kui koolisõit ja takistussõit kokku.

Võistluste lõpptulemus koosneb:
– Koolisõidus saavutatud punktidest
– Krossil saadud karistuspunktidest
– Takistussõidus saadud karistuspunktidest

Koolisõidu programmi raskusaste ning krossi ja takistussõidu pikkus ja takistuste kõrgus sõltub võistluste tasemest.

Viievõistlus; 

Moodne viievõistlus on spordiala, milles mitmevõistlusena on kombineeritud viis spordiala (ratsutamine, vehklemine, püstolilaskmine, ujumine ja murdmaajooks).

Algselt peeti moodsa viievõistluse võistlust viiepäevasena. Alates 1994. aastast toimuvad kõik viis ala ühel päeval. Alade järjekord on muutunud, kuid alad on jäänud samaks: ratsutamine, vehklemine, püstolilaskmine, ujumine ja murdmaajooks. Praegune võistluskorraldus on pealtvaatajatele sobivam, eriti kui jooksus starditakse Gunderseni meetodil.

Finaali pääseb ainult 32 võistlejat. Finalistid selgitatakse varem ja ilma ratsutamiseta.

Võisteldakse ka meeskondlikus võistluses ja teatevõistluses.

Laskmine. Ühepäevane võistlus algab 20 lasuga 4,5 mm õhupüstolist. Laskekaugus on 10 m ja märklaudadeks kasutatakse Rahvusvahelise Laskurliidu heakskiidu saanud õhupüstolimärklaudu. Iga lask lastakse eraldi ja aega selleks on 40 sekundit. Täpselt 1000 punkti saab see, kes on saanud 172 tabamust, ja iga tabamus rohkem või vähem annavad vastavalt 12 lisapunkti või miinust.

Vehklemises kohtuvad kõik võistlejad omavahel. Veheldakse epees ja matš kestab 1 torkeni, kuid mitte üle 1 minuti. Kui kumbki ei jõua teha resultatiivset torget, loetakse mõlemad kaotajaks. Kui sportlane võidab 70% matšidest, saab ta 1000 punkti. Kui võite on rohkem või vähem, siis vastava tabeli alusel punkte lisatakse või vastavalt võetakse maha.

Ujumise distants on 200 m ja ujutakse vabastiilis. Aeg, mis toob 1000 punkti, on meestel 2.30,00 ja naistel 2.40,00. Iga sekundikümnendiku eest lisatakse või võetakse maha üks punkt.

Ratsutamine. Võistlus toimub 350–400 m pikkusel 12 takistusega rajal. Rajal on üks kahene takistuste süsteem ja üks kolmene takistuste süsteem, ning hüppeid tuleb kokku 15. Ratsutamise eest võib saada maksimaalselt 1100 punkti. Iga sekundi kohta, mille võrra parimale tulemusele alla jäädakse, võetakse maksimaalsest punktide arvust 3 punkti maha. Takistuse mahaajamine toob 30 miinuspunkti, hobuse tõrge takistuse ületamisel toob 40 miinuspunkti ning hobuse seljast mahakukkumine 60 miinuspunkti.

Murdmaajooks. Jooks toimub maastikul 3000 m pikkusel rajal. Võistlejad stardivad Gunderseni meetodil: võistluspunktid on ümber arvestatud ajaks. Neljale võistluspunktile vastab üks jooksuaja sekund. Meestel annab 1000 punkti aja 10.00 ja naistel 11.20. Nelja ala järel võistlust juhtiv sportlane läheb rajale esimesena ja teised vastavalt tulemusele. Võitja ja järgnevad kohad selguvad finišisse saabumise aja põhjal. Kes saabub esimesena, on võitja ja nii edasi.

Ajalugu

Moodsa viievõistluse rajajaks tuleb pidada Pierre de Coubertini, kes Muinas-Kreeka pentatloni (staadionijooks, kaugushüpe, odavise, kettaheide ja maadlus) eeskujul soovitas välja selgitada nii-öelda atleetide atleedi. Esialgu oldi sellele ideele vastu, kuid lõpuks võitis moodne viievõistlus kui sõjalis-rakenduslik spordiala tollal ühe ärksama spordiriigi Rootsi ohvitserkonnas siiski poolehoiu. Rootsist levis see teistesse maadesse ning võeti P. de Coubertini algatusel 1912. aasta olümpiamängude kavva ning on sellest ajast kogu aeg olümpiamängude kavas olnud. Stockholmi olümpiamängudel võisteldi ühel päeval ratsutamises, teisel vehklemises, kolmandal laskmises, neljandal ujumises ja viiendal jooksus.

Moodsa viievõistluse eeskujul on tehtud katset korraldada ka talvine viievõistlus (asendatud ujumine kiirlaskumisega ja murdmaajooks suusatamisega). Selline võistlus oli demonstratsioonesinemisena kavas Sankt Moritzis 1948. aastal. Neil võistlustel hõbemedali saanud rootslane William Grut tuli samal aastal Londoni olümpiamängudel moodsa viievõistluse võitjaks.

Alates 1952. aasta mängudest kuni 1992. aasta mängudeni oli kavas meeskondlik võistlus ning alates 2000. aasta mängudest naiste võistlus. Alates 1949. aastast peetakse maailmameistrivõistlusi aastatel, mil ei toimu olümpiamänge.

Moodsa viievõistluse rahvusvaheline organisatsioon Rahvusvaheline Moodsa Viievõistluse Liit (UIPM; Union Internationale de Pentathlon Moderne) asutati 1948. aastal. Liidu keskus asub Monacos. Liikmesriike on 94.

Esimese heina vedu. Esimese heniaveoks ja kokku tõmbamiseks sai kasutada Haja autokoolist maha kantud endise õppesõidu maasturiga. Väga hea, et selline tehnika majas oli võtta, kuna 25 sidur laiali pikalt. Enne vedu riisuti loorehaga mis kah jälle autole taha haagitud.

Hirmutav tunne on mõelda, kui majas eksisteerib hetkel 20 kabjalist, mõtlen erinevas suuruses. Ise pole veel valmis sellist vastutust võtma, et talvele vastu minna 20 kabjalisega. Peame tegema mingid valikud, õieti need on tehtud. Sõltub nüüd kõik laagrite täituvusest. 

Kolme päevases laagris oli neli last, kuigi olime valmis võtma kuus, hetke seis juulikuu teise laagrisse on veel vabu kohti. Korraldame väiksese  seltskonna mõttes väikelaagreid, et töö oleks produktiivne. 

Pentagoni suurepärane hüppe sooritus. On hobusel hüpet. 

Mälestustesse on vajunud meie ratsavõistlus. Oleks soovinud rohkem osavõtjaid. Tütar Aade tegi takistused.

Heia, juuni laager koos võistlusega oli edukas. Lastel läks hästi ning lahkuti üli emotsionaalselt. Tahame jätkata. 
1.07 alustame kolme päevast ratsalaagrit. Hetkel hingab kuklas heinatöö. Kohe ei oska oma aega paika loksutada. 
Kõige parim on mõelda selgeks mis olulised. Kuna 25 ehk põka oli pikalt laiali.
Hetkel ootan kahele Eesti tõugu märale ostjaid. Siiani on otsitud ja tahetud kõrgekasvulisi hobusemõõtmeis kabjalisi ja nii oleme jälle ikka oma sportlike ponidega tegevuses. Ei ole parimat lapsele välja õppeks kui poni laadne. 
Aga jah, selle nädala ilmateade on lubanud kõvasti äikest ja vihma. Viimast on tunda saanud mõnigi maakond. Igal juhul olgem ikka hakkajad ja kaasa lööjad, mitte sõna tegijad. 

Veel on jäänud loetud päevad laagri alguseni. Ühtlasi hoian silma peal ka mis toimub covide-19 rindel. Terviseameti leht on nii pähe kulunud. Eile sai nii mõnegi inimesege seda teemat arutletud ja päevas paar pilku tervise lehele visatud. See selleks, kuna nüüd täna-homme ööbimise ja väliköögi desinfitseerimine on plaanis ette võtta. Järgmine nädal veel graveerimise töökotta teekond ette võtta vaja. 
Hetkel pole veel hobuseid müüdud saanud, aga oleks väga vaja. Rahasid on vaja saada. Rahad lähevad kohe ringlusse. 
Plaanime ka jaanöö matka, hetkel neli osalejat olemas. Kaks võiks veel olla... Lahe ju. Kõige enam meeldib, kui on osalejaid. 
Eile oli Pokkeri sünna ja pesamuna sünna. Ei olnud kodus, olin töörindel. 
Igal juhul liigume ja liigutame, olen saanud talvisest pekist lahti. Kaks kuud corona karantiin pani mõtlema majanduslikult teistmoodi, tagasi tõmbama ja mitte tekitama liigseid kulutusi. Mõni teenimis võimalus kadus ja andis kohe tunda. Kuid kunagi pole väljapääsmatuid olukordasid, ikka leiab lahendusi. Autod ilma kütteta ei sõida, ning autol mõned vajalikud jupid vaja ära vahetada. 
Vaatame ja mõtleme, täna saabub majja täkk Vile, plaan paaritada mõned eestlased. Tori osas on mul ikka kurb meel, olen tohutu selle tõu austaja, aga siiani pole mul õnnestunud Hertalt ühte puhtatõulist järglast saada. Kui palju olen paaritustele rahasid panustanud, vähemalt viis aastat on täitsa tühja jooksnud. 
Hea meel, et meil nüüd oma ponitäkk Albert, kellelt loodan vähemalt, et Amanda tiineks jäi ja nüüd tema järglast imetleda saame. Eks nii nagu naabrisokk käis mu kitsekarja kosilaseks salaja. Käis korra mõttes, et ühe korra naabri ponitäkk meilegi jõudis. Hetkel ainus on võimalik teha kindlaks teha DNA testiga, kuid minu jaoks ei oma see probleemi, et kes siis varsa isa on. Kuna enamus ajast oli Amanda Albertiga koos karjamaal, siis nüüd ei saa koos pidada. On läinud täkumaks, eelmine aasta nii palju kui uudistamas sai kahe tagumise jalavahelt käidud sai, ei leidnud ma kordagi teist munandit  kotist. Muidugi uskudes vanemaid hobusekasvatajaid, kes on maininud, et ennegi märad tiineks jäänud. Kuid ebameeldiv ja kurb tagasi mõelda kollase valge kirju täku surmale, siis temalt ei saanud me ühtegi järglast. Oli sama moodi ühe munandiga, kuid kummaline oli tema iseloom, valis märasid. Vanemaealised märasid rünnati... oh jah mälestused
 Kuna meil endal sokku polnud, oli meil ootamatuid üllatusi mida ei osanud oodata. Üle möödunud talvel, siis sel suvel on meie kitsekari kõigest kolme pealine. 
 Kuid õnneks, eelmine aasta vist metsa naabrisokk ei jõudnud. 
Loe küla lambakarjamaal olevat külastanud mitmel ööl                               

hundid ja meie kodust linnu lennult tuleb sinna oma 4 km maad.

Ja muidugi Metskülas ringi jalutavad mõmmid. 
Loodusepoolest on elu taas põnevust külvanud.

29.05.20 plaanitud 4 tunnine ratsamatk.
Hetkel vaba neli kohta, on võimalus liituda veel mõnel huvilisel. 

Lõpuks on saabunud sellised ilmad, mida ammu kõik piki silmi oodanud on. Muidugi iseasi, kas hobustele meeldivad, vaatasin kui osa kabjalisi varju alla kobis, et päeva palavust ja putukate liigset torkimist vältides. 
Eelmine nädal sain hakkama lõpuks oma unistuste raja läbimisega. Hetkel plaanitud 10,11.06. matk ööbimisega. Ja muidugi üllatus moment oli Põllumetsa talu juures nähtud mõmmiku käpa jäljed. 
Igal juhul in tunne, hakkama saamisest ja teekond ise ulatus ligi lähedaselt 30 km ringis. Ja mainin, et Tassa oskas mind ikka korralikult üllatada, kuid kõik mis alati hästi lõpevad on fan värk. Tasus teekond ära teha. 
Kaks eesti tõugu mära otsivad uusi kodusid. Vaja on rahasid liigutada, hetkel vaja tiba normi piirides kasvandust hoida.  Traktorid vaja üle vaadata, plaani on võetud veel deso tegemised ning ruumi tuulutamine, kuhu majutame lapsed. 
Ootame põnevusega oma tegemisi ja plaane jälle ellu vaja viia. 

Matkama, hobused vajavad liigutamist, sai ühel päeval ka puhastatud metsaradu, kõike ei jõudnud. Kuid kasutan ära vabad päevad. Tahan ise ka saavutada parima vormi, sest ees on jälle lastelaagrid ja palju muidki tegemisi hobustega. 

Hetkel mil on avanenud piirid, ei ole veel kõiki riigipiire vabaks tehtud. Corona viirus pole mõnelt maalt kadunud, pigem vastupidine on järjepidevalt tõusu teel. 

Tegelikult on see, et ootame taas külastajaid ratsutama, hetkel on meil 19 kabjalist, kahe varsaga.

Tüdrukud on tublid olnud, hobused-ponid on pidevalt trennis olnud.

Lõpuks ometi, siis eile hommikul meie Amanda oma varsaga maha sai. Täkuke küll, aga mis sellest. Mainin Mannu põlvnemisest, pole puhas shetland, pigem nimetusega ERP. Kuid nüüd on mu lemmik kõrgusega väikeponid olemas. Puhtatõuline shet täkuke Albert ja ERP Mannu see rohkem hüüdnimi. Mann sai viimased paar kuud täiesti privaatset elu nautida. 
Enne tööle minekut tuli mõte korra koplisse pilk visata ja nii märkasin, et Mannul lapsuke ümber emme jooksmas. 
Ootasime juba eelmine kuu, kuid eks õige aeg, siis peab laskma ajal oma tööd teha. 
Pildi panen kui kodus olen. 

Lõpuks on kevad kohal oma päikesepaisteliste ilmadega. Kui ikka nädal aega päikese käes tegevusi teha, siis unub aeg ja kella vaatamine. Ükskord kui füüsiline keha väsimuse märke näitamas on. Unemaailma lihtsalt ja vaikselt ära kustun, see on nii mõnus. 
Nii ka eile, hommikul lõpetades turvafirma objektil oma tööhommiku ja koju naasnuna veidi lebo aega võtnud. Ja mingi hetk unustasin ära, et lubasin endale tunnikese puhkamist ja nii kui õue jalad tõstsin unus ka öine magamatus ning tegevusele sai tuld antud. Ikka ja jälle karjamaa koristus sõnnik, sõnnik ja veelkord sõnnik.
Tänase hommiku ärkamine tuletas meelde mu eilset tööd karjamaal, lihased kanged, täitsa uskumatu, mina kes ma harrastan joogat, teen üldfüüsilist, aga ikka ja jälle lihased hommikuti kanged. 
Hetke olukorras muretsen selja pärast, eelmise aasta Tassa maha viskamine annab nüüd huvitaval moel tunda. Koht kus selgroo lüli peaks olema tuntav, on kogu aeg tunne, et mingi kapsel on ümber kasvamas. Ja olen mõlgutanud mitmel korral mõtteid, et oleks vaja minna röntgenisse, et lasta pilt selgroost teha. Otseselt mingit probleemi pole, aga teise töö juures relvavööd kandes on see jälle tuntav.
Tänavu on kindel, et kaks hobust, kes hetkel müügis, peab müüdud saama. 
Hetke majanduses toimuv ning inimeste probleemid tööl käimisega, on inimesi, kellel kahandati tööaega või vähendati palganumbreid. 
Ja kuna me ise tegeleme teenuse pakkujana, siis ei ole kusagil kasvõi kulude kompenseerimiseks trennilaste rahadest võimalik osta söötasid. 
Kuigi olen enda kulutused viinud võimalikult miinimumini, siis hetkel probleem teise sõiduauto piduriklotsi vahetusega venitan, et saaks kenasti kuu mööda ja siis vaadata kas on võimalik teha väike remont. Muidugi auto on üks kuluvahend, mis vahel nagu röövel raha neelab.