Yess eile õhtul sain siis Nordicu uue talvejope kätte. Tellisin kahte erinevat sorti. Kuid teist ma kasutada ei saa. See jääb väikeseks kõigile kolmele ja seda ei saa kasutada õues olemiseks. Nordicul on läinud hästi, on võtnud omaks tugitooli. Ja tundub, et on õppinud selles ennast väga hästi kerra tõmbama. Nii hea meel, teist tugitooli jagavad Sannu ja Mäx. 

Käisin koertega hommikul Nordicu jopet testimas. Ühe sarnase tegumoega jope pean veel hankima. Eelmine aasta osalesin mitmeid kordi Osta.ee oksjoni keskkonnas, et hankida koertele sobivat jopet. Nüüd viimased tellisin Temust.

Täna tegelesin Tartu ülikooli õppeprogrammis ,,Ravimite ajalugu" tundide sisuga. 23.11 peab olema läbitud kõik õppetükid.

Eile ja täna jäid mul poistega trennid vahele. Selle eest patsutamas ja sügamas sai ikka käidud.

Noorem tütar põristas russiga metsaheinamaalt ühe rulli suurde koplisse. Kus siis väravas kikitati kõrvu ja pingutati vaadata metsa suunas, et kas miskit liigub. Pildid jäid tegematta. Nii lahedad olid nad ja kui see burgsi rull koos trakaga veeres. Võtsid kabjalised kohe paaradi vormi ja jalutasid ühisel meelel traktori järel heinarulli maiustama.

Täitsa uued sori rakmed käes. Nüüd on hoog sees, Assoga tegelemiseks. Täna tegin Kelluka ja Assoga 4 km ringi, kus jääb tee peale üks lihaveiste koppel ja muidugi elusuuruses lihaveistega. Lihaveiseid nähes võttis nii Kellukal kui Assol kõhu vedelaks. Ja mina hüppasin Kelluka seljast maha, et käe kõrval lihtsalt mööda jalutada. Siin tahtis Asso kiirelt mööda jalutada, korde tõmbas pingule. Väikese nõksuga sai ta uuesti enda kõrvale tõmmatud. Lasin neil veidi aega seista siis jalutasime edasi ja leidsin omale sobiva kivi aia, kust tagasi selga hüpata. Natuke maad ja siis seekordne koll oli kellegi musta värvi roller põõsastesse lükatud. Kellukas arvas, et nüüd on õige aeg ots ringi keerata. Kuid ma ei lasknud, pigem jäime koha peale seisma ja samm haaval liikudes saime siis ka ,,draakonkollrollerist" õnnelikult mööda. 

Järgmine koht, mis osutus kiiruse tõstmiseks Assole oli Ahnevere talust kostuv koerte haukumine. Natuke tagasi hoides, kuid liiga lähedale Kellukale tõmmates, tuli kangesti täkulikud tunded pähe...jõudis ühe piuksatuse teha. Täna tundus Kellukas sallivam Asso suhtes. Ja ringiga koju jõudes selguski, et mida ma oletasin Kellukas indles. 

Mu vabad hetked kuluvad Assole ja Vimbule. Pean leidma lapse kes oleka huvitatud mõne päeva nädalas Albertiga tegelemiseks. Siis oleks enam vähem kõik hobused tegeletud.

Mul hea meel, et tänseks välja kuulutatud ratsamatka laagrisse lapsi ei registreerunud, võtsin eelmine nädal reklaami maha. Kella aja muutus, katkematu vihmasadu. Tulin ise veel töölt, seda enam väsinud olekus suurema rahvaga matkale minna oleks olmud piin. Objektist sõltub kust tulen võin vahel ikka päris väsinud olla.

Nautisin hommikult töö järgset lebotamist ja suhtlemist lähedastega. 

Pärast pikka hommikust lebo, tuli tahe tegeleda noortega. Kõige pealt tõin välja Asso, harjasin samal ajal oli hobuse enda tähelepanu söömisel. Kuna viimase korra lakasaba hoolitsusest oli väga lühike aeg möödas, siis piisas läbi kammimisest. Jalgu andis väga hea meelega, mingi aeg kui ta lihtsalt seisis ilma millegi tegemiseta. Läks pingesse, jalgu küsides. Söömine viib lihtsalt muudelt tegevustelt kõrvale. Muudab hobuse mõnusaks ja meeldivaks.

Pärast Asso aeda tagasi laskmist, ootas Vimbu oma tegeluse järjekorda. Nautisin tema rahulikku ja aeglast loomust. Jalgu annab söömise kõrvalt mõnusalt kätte näit kui seda teha ilma söögita. Kukutab oma keha raskuse õla peale. Mis teeb tema jalgade tõstmise ebamugavaks.

Eile proovisin taas Albertit karja hulka lasta, ebaõnn. Läks Vimbut kiusama. Sain siis Albu tagasi oma privaat aeda. Aia suurte poiste koplil parandatud. Eile õhtul enne uinumist mõtlesin millist treening koormust hakata rakendama, et tema füüsiline pool saaks rakendust. Mul nii hea meel, et teda Põlvamaale paaritusse ei viinud. Kastreerimis järgsed haavad paranesid hästi. Eks sai veel veti poolt näpunäidete järgi valuvaigistit (ühtlasi toimib põletiku vastaselt) sööda sisse peidetuna sisse sööta. Viimased kaks korda juba oskas selekteerida söödast välja. Vahel imestan, kui osavad on mõned ponid ravimite välja sülitamisega ja isegi duus oskavad põske ära peita ja nii kui selja keerad on välja ilastatud ja siis käib keele hoogne puhastamine.

Täna oli võrratu hetk, piisas mul Assot nimepidi hõigata, kui viimane suure kihutamisega väravasse jooksis. Tegelesin andsin ürdi müslit kaeraga. Samal ajal harjates nii keha katvat karvastikku. Lakka ja saba harjates pusadest lahti abiks kasutades laka saba palsamit. Kõige lõpus tõstsin jalgu, et neidki puhastada. Muidugi suur väsimus eks 24 tundi selja taga. Öö ärkvel olnud, tänane selline sombune ilm võimendades unisust. Olles siis Assoga ühele poole jõudnud, viisin tagasi aeda. Võtsin Vimbu, sama protseduur keha harjamine ja laka ja saba palsameerides harutades pusasid (kui aias on poste või puid, siis hobune sügab teatud kohti vastu kõvat pinda). Tõstsin ka temal jalgu. Ei meenu, et millal viimati Vimbu aiast väljas käis inimesega tegeluses. 

Siis hõikasin pardud koju tudule. Olles neile veel õhtuks noka esise katnud.  Ukse kinni pannud, suundusin kanade juurde. Köögist käisin haarasin valmis meisterdatud söögi neilegi. Piisas ainult kanade kaussi söök ette ära raputada, kui kogu mu suleliste meeskond oma kuuti maandusid. Sulelised turvaliselt oma majakestesse suletud. Tegelesin Mäxu erutusega (see on hästi põnev, distsiplineerib mind vägagi). Mäxu puhul ei tohi ühtegi liigutust kiirelt teha, see erutab. Ja siis hakkab hüppama ja kargama, olen õpetanud enne peab suutma ennast kontrollida ehk siia istuda rahulikult ja kannatlik olla, kui ma teen massaazi või lihtsalt kontrollin ega puuke pole pea piirkonnas. Ja siis ütlen hästi vaikselt võid minna. Eks siis läheb selliseks mölluks lahti. Alati on mul selline tunne, et mul on kolm hullu koera mõtlen siin ikka positiivselt. Seda õnneks kauaks ei jätku. Rahunevad maha ja mäng võtab rahulikumad toonid.

Ja siis õhtu tipp lugu, mõni päev tagasi avastasin, et üks karjuse post on murdunud. Haarasin kangi ja kuvalda nii käisin panin selle posti paika. 

Ahjaa, ostsin hommikul sõpruse puiestee lidlist kultuur jõhvikaid ja keetsin nendest väga hea manna kreemi. Kolm kausi täit sai seda vana nostalgilist lapsepõlve toitu maiustada. Vaatamata magamatusele suutsin teha oma päeva ikka meelepärasemaks. Loomadega suhtlemine või treenimine annab palju positiivsust juurde. Nauding ja rahulolu, et päev täie ette läinud. Mõned lõpetamata tööd seisavad ees. Kõnnitee plaadid aida teepeale. Ruunapoiste kopli varjualune suuremaks ehitada, et poistel oleks mõnus. 

Hommikul lasteaias, pärast poole trenn Asso ja Kellukaga maastikul. Istun selga ilma sadulata, mulle endale tuleb kasuks. Pärast ajab ennast naerma, ei oska seljast maha tulla. Sadulaga on teine olek, kindel tugi jala alt puudub. Kui väheke niimoodi jätkata, pole edaspidi probleem. Olgu see vanus siis 56 jne.

Tellisin Assole täitsa uued sori rakmed. Vanad mis 6 aastat kasutuses olnud jäävad edaspidi koolitamiseks. On olemas ka shetika sorirakmed need jama kinnitusega, eelistan kiirkinnitusega sorirakmeid. Looga rakendit jään kasutama talviste sõiduvahendite ees. 

Hetkel otsin võimalust saada hobuvarustuse restauraartori kursusele. Kus õpetatakse taastama kõike ajaloolise väärtusega hobuvahendeid. Puidu töö ja naha töö tutvustused. Soome Ypäjä õppetöös eelmine aasta toimus, sain seda alles selle aasta kevadel teada. Kui nägin kursuse lõpetajate tehtud töid. Siin elus on hea, kui on olemas oskused või teha mida enda hing ihaldab.

See nädal siis koolivaheaeg, nii vaikset aega ei mäleta pikka aega. Eile oleks mul  olema pidanud päevane laager. Eelmine nädal oleksin pidanud tegema aktiivselt reklaami. Nii mõnusad päiksepaistelised ilmad. Enda viga, siis tuleb leppida sellega, et kui keegi tuleb. Teeb trenni ja ise peame nüüd selle võrra rohkem pingutama.

Täna tegelesin Kelli ja Assoga. Täitsa mõnus kombo. Hea et ei ole protsessija. Tundus, et Assole endalegi meeldis kaasa jalutada. Muidugi RMK metsategijad ajavad pahandama. Mul on kodu lähedal mõned head metsasihid ära rikutud. Oleks ära silutud, ei seda mitte. Tulimegi ühte sihti mööda ja kui palju kordi keeldus Kellukas lihtsalt rööpas jalutama. Rööpas vesi ja muda mis pehme kuhu kipub hobuse jalg kinni jääma. Olgugi, et üks lõik aga ikkagi. Seda lõiku kasutab üks Kabala inimene lubja karjääris tööl käimiseks. Ratta jälgi nägin.

Õhtul ringkäiku obeste juurde tehes, sai 13 pealisele karjale üks rull ette lükatud. Rullist kolm sületäit eemale veetud. Mõned hopad on krokud, kes siis ära ajavad nõrgema iseloomuga loomad. Tellisin täna ürdi müsli ja energiat andva golden müsli. Mulle meeldib trennist tulnud hobustele lisana ette anda preemiaks.

Tundub Alve firmast tellitud maisi jahu on liiga jämeda jahvatusega. Edaspidi jätkan tellimist agromixist. Agromixi maisijahu on ikka jahu moodi. 

Võrratud tegelased. Suured suhtlejad, kes ei lase mul tühja mööda kõndida nii et ma ei pööraks neile tähelepanu.

Leidsin tänu noorema tütre abiga Nordicu jope. Missugune häpi olek koeral, kui mu käes jopet nägi. Jope selga ajanud, koer muutus täielikult rõõmust pööraseks. Ja muidugi Mäx ja Sannu jagasid Nordicu rõõmu. Eks ma ise rõõmustasin koos Nordicuga.

Eile võtsin täielikult vaba päeva, käisin raamatukogus. Sai natuke valimiste teemal kaasa mõeldud.

Teate hetkel väga hea meel, et ei liitunud vabatahtliku seltsilise tegevus programmiga (tegemist kodus elavate vanuritele seltsis käimine). Projekti juht oli nii aktiivne, et ma ei jõudnud järgegi ajada. Seekordne eestvedajat tean juba pikalt, siis tema aktiivsus ületas minu aegluse. Ma ei jõudnud isegi nii kiiresti mõelda. Muidugi oleks tore, kellegile seltsi pakkuda. Ja heietada kohvi tassi taga. Olles jälginud tolle seltsi tegevust. Siis ma oleks hüpanud maha. Muud pole, kui üks koolitus teise otsa, näen projektijuht kimab koos teiste seltsilistega ühest eestimaa otsast teise. Selline üli aktiivsus eriti koolituste näol ei ole minule. Mina vajan aega, ruumi oma tegemistele, aega sõbrannadega olemiseks. Sõbraga väheke väljas käia, kuid mitte sellist üli aktiivset elu. 

Ma enne kui hakkan tormama kuhugile küsin endalt. Kas ma tahan ikka sellega tegeleda. Ja siis kusagilt sügavalt sisimast kerkib esile tegelikult mu soovid, talu juures vaja toda või toda teha. Näit, koplite uuendamised, pärast nautida oma tegevusest kasu saajaid hobuseid jne. Ja nüüd mõtlen ja ajast valimata võin teha sauna🥰🥰🥰🥰🥰. Ja tulla läbi pimeduse majja. Mmm, ma ei pea enam kellegagi kokku leppima millal saan või võin tulla.

Ma olen see läbi noorte tegemiste üle rõõmus, et see lõpuks pisike asi valmis sai aga rõõmu tõi. Muidugi on veel teha, terass ja veetünn...seda ma ei tea kas külmavee või sootuks köetav.

 Öökülmad jätkuvad. Eile sain ka üle mitme aja sadulasse. Valimas käisin, loodan et jätkab volikogus. Minu ja pere jaoks oleks edasiminekutes abiks.

Olen mitmeid päevi mõlgutanud, et peaks suures koplis ette võtma nõgese puhmaste trimmerdamise. Ja eile mis ma näen, tegeles Lembs minu mõttetöö likvideerimisega. Sai selgeks, peale öökülmade on need hobustele parimaks vitamiiniks ja ei kõrveta. Varasematel aegadel hoolitses üks torikas nõgeste söömisega nende kasvukohtade vähesust oma isudega kontrolli all hoides. Nüüd tegeleb siis Lembs selle tööga.

Kaunis sügis jätkub, Albert on mitu päeva kasutuses olnud. Ta vajab seda, pikalt on saanud olla täku rollis. Nüüd peab füüsiline keha hakkama harjuma sellest rollist välja tulema. Kahju on teist eraldi hoida, aga liiga teistele teha. Ei ole ka ühe looma poolt mõistlik. Püüan leida Assole treenimis aega. Mul unistus ees käivast väike hobusest suur. Tahan Kelluka asemele koolitada. See õppeprotsess koos minuga on nagu kasvulava lapsega. Koos arenedes ja õppides kasvame kokku, sellisest protsessist tekib usaldus pikema ajaliseks koostööks.

 Sügiseselt krõbedad öökülmad mitmeid hommikuid maa valgeks värvinud. Sama ka eile hommikul.

Hõiskan saimegi vee tagasi majja. Kui vett pole, käime naaber kinnistu õue kaevust, kus me hobuseid karjatame, vett toomas.

Eilne päev oli sügiseselt väga võrratu. Pea 10 hobust said oma tegevused sadula all. 

Mõnus, mõtlengi millised ravi või hooldusvõtteid enda jalgadele leidma peaks. Õhtul suht jama liikumisega. 

Täna suht raske leida koondatud mõtteid. Magamatta öö selja taga, hamba valu pärast. Kaks lahustuvat valuvaigistit tarvitatud, hommikul enestunne täiega jama. Vist hommikul enne 8 korraks tunnikese magasin. Tegelikult on olnud viimane nädal üldse kus mu une pikkus 1-3 tunnini. Üle mõtlemist pole olnud, lihtsalt keerata või pöörata ja vot pole pihta saanud miks. Eks väike tõbi ka olnud juba paari nädala teema.

Tänase päeva seisuga oleme jälle hetkel veeta (pump kaevus andis otsad). Peab ikka mingi uuema lahenduse leidma, et neid veepumpasid nii tihedalt läbi ei läheks. Hetkel puuduvad ressursid, et uus pump osta. 

Mõtisklen laste trennides käimise üle. On lapsi kes tahaksid meil käia, kuid vanemad tihti ei leia aega nende vedamiseks. Näen, et lapsed on õnnetud, kuid jah mina ei saa aidata. Vanemad teevad ju lõplikud otsused. Saigi neile selgitatud, et vanemad peavad meiega ühendust võtma, mitte lapsed. Mitmeid kordi on olnud, kus lapsed panevad aja kinni. Jõudes vahepeal ise õue ning oma pool tundi vanast sõnumi saatmisest vaevalt möödas, kui laps teavitab, et ikka ei saa tulla. Sellised kiired ümber mõtlemised on pannud väärtustama oma aega. Ei taha enam selliselt kellegi põrke pall olla. Tahan tulen, annan sõna. Enne vanematega kokkuleppimist ja siis selgub tõde, et neil jääb ikka trenni sõit ära.

Nii kui on kellegi poolt kokku lepitud aeg kindlalt paika pandud. Siis hakkan mina mõtlema trenni kavale. Ja kui olen enda peas valmis mõelnud trenni kava ja siis tuleb teavitus, et me ikka ei saa tulla. See ettevalmistuseks raisatud aeg...

Meil on palju teha ja ei taha valget päeva aega raisata mõttetule ootamisele. On ikka meie eesmärk anda oma kogemustest ning samal ajal saavad ja tahavad meie hobused vajaliku liigutamise. 

Iga kord kui keegi enne õiget aega teatab, et ei tule. Jääb kuidagi tühi tunne. Esimene küsimus miks või  mis nüüd juhtus.

Saarlasest täkk Termikas sai taas oma karja tagasi (sõidutati koju tagasi). Imetlusväärne loom oma käitumiselt ja loomuselt. Räägin ülivõrdes. Ma ise olen vist vanemaks saanuna väheke ebakindel, muidugi kokkupuuted erinevate täkkudega on teatud respekti eelarvamusena jätnud. Ja ütleks Termikaga kohtumine tõestas vastupidist ja tõstis seega mu enesekindlust ja õpetas ühtlasi sügavamalt hindama hobusele omaseid tingimusi. Elada vabalt karjas, kapata suurel looduslikul alal...mere äärsetel aladel.

 Eks näe, kes meil tiined nüüd on, Tassat ei saanud seekord eestlasega kokku panna. Tema toimetas oma ära nägemise järgi, tema eelistus langes Albertile. Samas mainin eks see oli väike mu salajane uit mõte eelmine talv. Tundub, et piisab salajasest mõttest kui need kipuvad täide minema. Seekord kutsun dr U.Martini tiinust kontrollima. Siis teab õigel ajal hobused eraldada. 

Hommikune jalutuskäik metsa hobuste juurde. On alati nii inspireeriv ja virgutav.

Lucky ja Rocky kodus siseruumides. Kuna nad kahe peale koju tulid. Mann sai eile tagasi metsa karja juurde. Tundub, et pean ikka selle klippamise aparaadi ära ostma. Tal suht pehme talvekarv ja see tekitab sügelust. 

Vähemalt eile lasteaias seda tähele panime. Mann sai täiendavad sügamised, viimased tegevus ringid rahulikult möödusid. 

Eile ei jõudnud Asso ega Albertiga tegelema. Nii palju hommikul jõudsin, kui põletasin oksi, mille olid poisid kenasti suure rohu seest välja söönud.

Albu, Preston ja Asso uudistamas, mida ma küll toimetan nende karjamaal.

Preston, Albu, Vimbu ja Asso tulid segama minu tegevust oksa kuhja süütamisel. Nüüd mil liitsin karjamaad ühiseks, siis Renet eelistab kuidagi erakuna eemale hoida. Kui öösel kaamerast pilgu peale viskan siis on näha, et toimetavad ühiselt koos. Sarvik naiskitshobu või vastupidi, naudib vabadust töödelda puid ja põõsaid mis ise kasvanud.

Eile siis jõudis kohale Alvest tellitud pardi sööt ja 25 kg kott maisi jahu. 

Kaunis ja karge hommik.

Kas pole mitte võrratu. Lihtsuses peitub oma võlu. Nii nagu päike täna tõusis. Koos päiksega udu kerkis. Tuleb kena ilm.

 

Mu pardud on ikka südamed võitnud. Hommikuti õue lastes, teeme tiiru aiamaal. Vaatame olulised kohad kus nälkjad armastavad olla. Avastasin hiljuti, et mul jagub mustpea nälkjate populatsioon väga ulatuslikult. 

Pardud on ikka võrratud suhtlejad, kui ma miskit üritan õues teha. On samamoodi mu juures nagu koerad. Kas siis tähelepanu nõudes, läbi paituste või sügamiste. Ise sealjuures häälekalt oma vajadustest teada andes. Ja siis partide vahele poetavad koeradki oma tegemistega kes palli lärtsutab või pulka mu jala juurde vaikselt poetab. Igal juhul hoolitsevad kõik selle eest, et mul mitte käed rüpes istuma ei jääks. Vahel oleks käsi isegi rohkem vaja.

Ja muidugi kui palju on see aasta imestatud, kui ma igal pool koertega käin. Kuidas ikka selline asi võimalik. Tean inimesi, kes eraldavad koera oma tegemiste juurest. Näiteks mu linnukoerad ei viitsi minuga koplite tegemise juures lebotada. Sannu võib mind tunde saata, vahelduseks mõne  hiire uru lahti muukides. Ega see mind külmaks jäta. Piilun siis ka mis urust välja tuuakse. 

Saingi siis väimehe abiga viiele ruuna poisile kopli osa valmis. Asso väljendas ülimat suurt rõõmu, kopli ehitusest.

Tundub mu sise tunde olemus töötab sajaga. Kui eile hobuseid metsas kontrollimas käisin. Tabasin aia taksaatorid Rocky ja Lucky...kõrvaldasin probleemi (aed oli kellegi poolt välja venitatud). Tundes oma karja hobuste olemust. Siis tean milleks nad võimelised on...nii oligi...et täna hommikul metsa minnes leidsin nad kodu juurest esimese kopli juurest. Egas miskit ämber, aidast kaera ja ämbriga krõbistanud veidi...teada hobuste kaera muusikale väga hea kuulmine olema. Sain väga kergelt kodu juures olevasse aeda. Muidugi Rocky ja Lucky seltskonda oli liitunud ka Mannu. 

Saades siis tegelased aeda, et lähen kaen perra, kus siia ülejäänud kari on. Ühtlasi andsin käsu koertele koju jääda. Vahel ei tea mis olukord ees ootab, peab olema valmis ka kibedamaks jooksmiseks. Sel juhul oleksid koerad üleliigsed kaaslased abi pakkumisel. Ühtlasi kontrollisin kogu karjamaa olukorra üle ja leidsin ülejäänud karja kes puhkamas, kes nina maas rohtu nosimas. 

Aia kontrolli käigus leidsin ühe välja venitatud koha, mille kohendasin sobiva pingeni. Ühes kohas aga aed kõrgele tõstetuna (üks korralik suur hobune alt läbi mahub) sellise tembuga saab hakkama nii Rocky kui Lucky... Mannul lihtne, tema ju karjas kõige väiksem. Mahub igalt poolt läbi.

Ring peale tehtud leidsin veel mõned parandatavad kohad. Needki näppude vahel kohendatud.

Selliseid videosid võin vaadata, niikaua kui need linnud naudivad. Vahel tulevad meelde tuletama, et tahaks nagu vanni mõnusid nautima...see kuidas nad oma vajadustest teada annavad, sellest juba edaspidi.

 

 

Päeva alustuseks viskasin juba esimese pilgu aknast õue. Nojah vihm😭, käisin tegin metsa hobuste juurde tiiru. Pidin nad sinna saatma selle nädala neljapäeval, et nende talvisel hoiu-söötmis koplil oleks tugevad karjuse postid. Siis pool päeva ja märjaks higistatud riided reetsid, et tervis vist pole ikka korras. Kohati aia paranduseks kasutatud aiapostid said asendatud värskelt meisterdatud puit postidega. Hea küll, aga üks osa sai tehtud. Nüüd seisab lisapostide juurde tegemine. Ja viie hobuse-poni kopli suurendamine. Saan lasta kokku Albu ja Asso. Vimbu, Reneti ja ehh ei tule selle linalaka welshi ristandtõu nimi meelde. Muidugi seltskonnadaam vanuseliselt eaka kitsedaamiga. Kes on omaks võtnud oma kabjalistest sõbrad.

Metsahobused oma kõhtu täitmas. 

Rocky ja Luna jälgimas, kus koerad jooksevad. 

Kolm koera lahtiselt jooksmas, samas linnukoerad on mul koolitatud minu läheduses jooksma. Vahepeal kadudes ja siis jälle silma alla, et minuga säiliks silmkontakt. Samas koerad oma jooksmisega ei häiri metsas olevaid hobuseid mitte üks gramm. Mainin salaja, miks see hea on. Miks hobused seda aktsepteerivad, metsas teadu pärast on metsloomi. Vahel on eksinud mõni põder, kitsed, rebastest  ma üldse ei räägi. Kährikud, mägra pätid, va mõistatuslikult inteligentne ilves. 

Kui koerad jooksevad kopli piirides, siis tegemist  mul alfa isenditega. Jätavad maha oma märgid, siis teatud metslooma rühmad ikka visiteerimisest loobuvad. Aiad jäävad lõhkumata ja hobused ehmatamata.

Ilma pulgata  ei soostu Sannu ühtegi sammu tegemast.

Neid hüper aktiivseid silkajaid pildile saada, pean olema kiirreageerija.

Nordic üritab noortega tempot hoida. Vaatamata vanusele, on ta jätkuvalt tempokas. Hankisin koertele tugitoolid, väheke teen need ringi. 

Ja muidugi kõige esimesena käisin vaatamas parte, kus siis üks kaebas suure häälega (vaatasin sööda kauss tühi, veekauss sama moodi). Käppelt käisin toas sööda kausile graanulit hankimas. Lisaks kaevu juures veekauss täis puhast vett. Pardid ei hoia puhtust ja nii on, et veekaussi või vanni tuleb pesta enne kui uus puhas vesi panna.

Tänasel Velise laadal üllatasid Mann ja Kelli sellise kisa kooriga, kui tütar läks autot ümber keerama, et saaks nad kõvema pinnase peal peale laadida. Täpselt selline mulje, et neid oleks nüüd maha jäetud. Mind üllatas ikka täiega, niimoodi on harjunud selle treikuga rändama. Öö möödus -1 kraadiga. Telk väljastpoolt täitsa jääs.  Hommikul ärkasin Mannu hõikamise peale ja eks kella aeg juba nii palju, et oli aeg tõusta. Mann tervitas laada platsile tulnud  müüjaid, kes paigaldasid müügitelke. Miskit panin kohvi vee priimusele keema. Piisavalt kuuma vee kallasin kolm ühes kohvi pulbrile peale. Kella 10 said sadulad selga ja nii teab mitmes aasta, kus paralleelselt päälinnas Unibet Arenas Horse show käib. Samal ajal jälgides kuidas Eesti hobuinimeste lehel käib kõva pileti äri kes otsib või kes müüb. 

Minu horse show on jätkuvalt Velisel, juba see ööbimine teadmata mis ilm hommikul uuel päeval kaasneb. Muidugi päeva lõpuks siis oma palaviku külge sain ei tea kust. Sai siis talu mõlemad ahjud köetud. Lisaks palavikule kaasnes tugev kurguvalu. Õnneks hommikuks sain stabiilseks. Teab mitmes lockets extra strong põske kadus. Muidugi kurgusiirup kaasa arvatud. Eks juba on vastumeelne neid tarbida, kuid valutava kurguga on probleem rääkida või süüa. Mõned pereliikmed põdesid samal ajal grippi juu ma siis selle kodust hankisin. Polegi tükil ajal midagist põdenud.

Pardud üüber lahedad, õhtuti neid magama kutsudes, tulevad mõnusa astumisega. Päeva ajal soovivad, et ma nendega silmast silma suhtlen. Loomad linnud oskavad olla tänulikud, kui nendele pühenduda mingi hetke.

Võtan lühidalt eelmise kuu ette. Oluline samm Asso ja Alberti eludes, nüüd  nad enam täkud pole. Arve vetile läks maksma üle neljasaja. Jah eks visiit pluss narkoos ja põletiku vastane ravim. Tasumine oli minu palgast. Nüüd vaja Mäxule vaktsineerimine, mainin vaikselt olen tüdinud tema näitustel käimisest. Ootan millal saab hakata normaalse pere koera elu elama. Olen tähelepannud, et ega talle oma vanas kennelis ei meeldi käia. Eks alfa isasena peab ta terve karja emaste seas ju kontrolli all olema.

Käisin Rootsis tegin enesele puhkuse rattamatka näol, muidugi imestajaid ja minestajaid küllaga. Arvati, et tagasi jõudes olen tõbine või teab mida keegi välja ei mõelnud. Minu jaoks jäi reis siiski lühikeseks, et midagi huvitavat rohkem ette võtta. Eelistasin nautida telkimis kohti mere ääres. Hommikust päikesetõusu kohviga tervitada.

Need võrratud värvid ja peegel sile mere pind. Oli neid hommikuid kui tuul puudus ja ainult pinna lainetust tekitas mõni kruiisi laev või väiksem mootorsõiduk. 

 Homme on Velise laat ja pealinnas Horseshow. Kahju, et ei pääse, aga loodan jörsku ressursid võimaldavad Soome horseshowle minna.

Hetkel üks projekt kukkus läbi rahasid peale ei saanud. Peame uuele proovi ringile minema. 

Selle kuu suurimad väljaminekud tulevad sööda koju vedu, koerte toidule, mõnedele hobustele talve tekid. Uurisin eile ja täna, kust oleks võimalik soodus hinnaga tekke hankida. Eks leidsin ka, ei saa ju eakatel hobustel ilmastiku  mõjude all kannatada. Loodan oktoobris välja kuulutatud hobulaagrites suurt osalust. Siis need lapse osalus tasud aitavad kulutusi natuke leevendada. 

Jehuu, jahedamad ilmad jätkuvad. Ega mulle need sügis vihmad meeleolu ei tõsta. Pigem olgu jahedad, eks nüüd vaikselt alustame talvisele söötmisele üleminekut. Novembris on täielik talvine söötmine.

Eile kontrollisin lakukivide kulu ja mineraali panges olevat kogust või kausside olemas olevat. Tundub, et on täidetud. Muidugi mõned ponid ägavad korralikult ülekaalu all. Ma ei suuda neid karjast eraldada. Peatselt heitlikud ilmad.

Nüüd hangin veel allapanu, et talveks hobused varjualuses magamas saaks käia.

Nädala lõpus Velise laat, olen osalemas. Minu lemmik koht.