Täna taas olid mu neli musketäri heinarullide juures. Esimese hooga pahandasin, aga pärast selgus tõde, kuidas hobused heinte juurde pääsesid. Kuna poeg ja Olav korrastasid hobuste varjualust, siis olid kopli värava maha jätnud, kuna värava traadi maha panekul annab maapind päris korralikult edasi, siis välja polnud väravast ,mitte tulnud. Vaid sellisest kohast, kust Herta mõni nädal tagasi postid maa seest välja nügis. Ja sama targalt mind nähes oskasid kohe ka koplisse tagasi joosta. Juba neli suurt hobust oskavad palju pahandust teha. Ega nad ju enam ei söö, siis nad juba raiskavad sööta. Iga üks oli siis meelepärase rulli leidnud ja sealt siis vastavalt oma oskustele juba näksi teinud. Vot selliselt algas mu tänane päev.
Teab mitmes öö ma jälle üleval olen olnud. Täitsa müstika, kuidas mulle mõjub täiskuu öö. Hommiku eel jään korraks magama ja ärgates ootab mind tõeliselt jama tunne(nimetan ise seda nagu oleks grillkana); väsimus, suutmatus midagi teha, kõike tuleb endast sundida, silmad jooksevad vett jne. Mis ma siis teen, vedelen ja veeretan ööd kodus voodis mängides arvuti mänge või kui tööl, siis vaatan arvutis tõsielulisi saateid.
Killuke klippi eilse trenni algusest. Olles aidanud lapsed Lacky-Liisu valmis panna. Tegi mind juba tähelepanelikuks Lacky ebalev käitumine ning põgenemine eest ära karjamaal. Kätte saanuna ja talutanud lasipuu juurde, väljendas nii minu kui ratsaniku suhtes vaenulikkust. Katsusin igalt poolt, kuid mingit märgatavat valu aistingut ei olnud. Isegi saduldamine valmistas loomale pinget ja inimest tõrjuvat väljendavat keha keelt. Lõpuks olles saanud sadula alla, hakkas silma veel vasaku külje poolt minu liigutused, mille peale kas näidati vihaseid silmi või järsult edasi-tagasi liigutamisega kõrvu. Kui platsi peale sain, tegin viis minutit ühele poole ja viis minutit teisele poole traavi, et jälgida keha keelt. Kutsusin ratsaniku hobuse juurde, kuid Lacky tegi järsu eemale tõmbumise liigutuse. Ei hakanud hobust enam kasutama. Kui loomal eksistreerib mingil põhjusel seletamatu käitumine, siis ei tohi teda ära kasutada. Eelmine päev käidi vaktsineerimas, siis võis olla ka üks põhjus sellest. Loom võib olla polnud valmis olema trenniks, miski valmistas probleemi loomale. Või peitus ratsaniku meeleolus mingi seletamatu pinge, mis võis tekitada vastumeelsust.
Täna Anete töölt koju jõudes, esimese teemana olles riided vahetanud ning võttis siseruumidest Lacky ja suundus õue trenni tegema. Ja nüüd trenni lõpus Anete oma seisukoha teavitas, et Lackyga kõik korras. Siis jõudsime järeldusele, et probleem peitus ratsaniku sisemises emotsionaalses seisundis. Taas see nõue, vanemad aidake lastel keskenduda positiivse seisundiga trenni minekule.
Meie mõtleme loomakeskselt.
Mida ma ülekõige hetkel olen hindama hakanud on, lastetrennid ja neid trenni toomas lapsevanemaid. Ja nii ongi juhtunud, et teatud olukordades rõõmustame koos vanematega. Kui laps on endast ületanud mingi isikliku barjääri ja suudab edasi anda omi mõtteid või oskab ema kaasa rääkides, mis loob parima treeningvormi lapses.
Mainin, trennis juhtub kõike ja palju asju ei suuda me kunagi ette näha. Kunagi ei saa me aga kellegi või millegi peale näpuga näidata.
Ja nii ongi, et hetkel iga nädala vahetuseti sõltub jälle kes saab osaleda trennis. Kuna hetkel on veel coroona teema õhus. Siis ma ei võta ka haigeid kui ka lähikontaktis olnud inimesi. Üks põhjus on mu tütar kes käis värskelt mandlite opil.
