Lõpuks on kevad kohal oma päikesepaisteliste ilmadega. Kui ikka nädal aega päikese käes tegevusi teha, siis unub aeg ja kella vaatamine. Ükskord kui füüsiline keha väsimuse märke näitamas on. Unemaailma lihtsalt ja vaikselt ära kustun, see on nii mõnus. 
Nii ka eile, hommikul lõpetades turvafirma objektil oma tööhommiku ja koju naasnuna veidi lebo aega võtnud. Ja mingi hetk unustasin ära, et lubasin endale tunnikese puhkamist ja nii kui õue jalad tõstsin unus ka öine magamatus ning tegevusele sai tuld antud. Ikka ja jälle karjamaa koristus sõnnik, sõnnik ja veelkord sõnnik.
Tänase hommiku ärkamine tuletas meelde mu eilset tööd karjamaal, lihased kanged, täitsa uskumatu, mina kes ma harrastan joogat, teen üldfüüsilist, aga ikka ja jälle lihased hommikuti kanged. 
Hetke olukorras muretsen selja pärast, eelmise aasta Tassa maha viskamine annab nüüd huvitaval moel tunda. Koht kus selgroo lüli peaks olema tuntav, on kogu aeg tunne, et mingi kapsel on ümber kasvamas. Ja olen mõlgutanud mitmel korral mõtteid, et oleks vaja minna röntgenisse, et lasta pilt selgroost teha. Otseselt mingit probleemi pole, aga teise töö juures relvavööd kandes on see jälle tuntav.
Tänavu on kindel, et kaks hobust, kes hetkel müügis, peab müüdud saama. 
Hetke majanduses toimuv ning inimeste probleemid tööl käimisega, on inimesi, kellel kahandati tööaega või vähendati palganumbreid. 
Ja kuna me ise tegeleme teenuse pakkujana, siis ei ole kusagil kasvõi kulude kompenseerimiseks trennilaste rahadest võimalik osta söötasid. 
Kuigi olen enda kulutused viinud võimalikult miinimumini, siis hetkel probleem teise sõiduauto piduriklotsi vahetusega venitan, et saaks kenasti kuu mööda ja siis vaadata kas on võimalik teha väike remont. Muidugi auto on üks kuluvahend, mis vahel nagu röövel raha neelab. 

Vead taksituste hüppamisel, video on võetud youtubest.

Vahel annan ka hüppetrenni. Kui palju on probleeme just istakus ja sääretöös.
Üks moment, kus ratsanik tahab takistusele peale minnes hobuse ka üle tõsta. Ratsanik peab tajuma iga oma keha rakuga hobuse liikumises, kas ta tahab äkitselt pidurdada või vajab lisakas säärt.
https://www.youtube.com/watch?v=5DN3MwSyYa0

Kevad oma heitlike ilmadega on ikka ebamugavust valmistav piisavalt. Olen tüdinud poris suplemast, kui väheke külmetab on ok, kui jälle päike küll vihmane või lörtsi alla sajab ei ole enam meelepärane. Jalatistega veab ikka nii korraliku pori majja, et lihtsalt ei jõua enam koristada.
Teeba tita areneb ja kasvab omasoodu ning valmistab ikka rõõmu, sest meil oma juba kuus aastat pole varssu olnud. Õigus meenus, mingi aasta oli Amanda poegimine, aga ebaõnnestumisega. Ja elasin ikka sügavalt raskelt läbi. Imestasin, et Amandal endal polnud mingit sooja ega külma. Nüüd taas oleme tite ootel Amandaga, ja igapäev iga hetk maha saamas. Tundub, et meie täkupoiss Albert on hakkama saanud. Kuigi täku passis seisab mitte tõuraamatu loom, aga mind see ei heiduta. Kuna Amanda põlvnemine on mitu põlvkonda tagasi aretatud eesti tõugu hobusest. Ja esivanemate read kuuluvad juba ERP nimistusse. Mul ükskõik, kas on puhas shet või ristand. Amanda on mu üks lemmik ponisid ikka enda aretustöö. 
Frycist ja Pokkerist natuke, esimene päev kui nägid Teebat varsaga trenni platsil, küll nad tundsid suurt huvi. Teeba on nede karja liige ja nad väga hoidsid kokku. Kuna veel tita on veel väike, et karja kokku lasta. Kui Fryci ja Pokkeriga koju eelmine nädal laupäev jõudsime, siis karjamaal oli nende asemel Hertale seltsiks lastud Laoumurella ja Pentagon, kohe läks sõjaks, tundub, et Fryc ja Pokker tunnistavad ainult ühte karja, kus nad olesklevad ja elavad. Hea meel nendest poistest ainult, et nad on meie karja osaliselt omaks võtnud, aga matkadel teevad kaasa aktiivselt. 
Kahju, et coroona viirus on pannud pidurid paljudele tegevustele-üritustele, mis teeb väheke nukraks. Järjest tuleb ära ütleda või ära ütlejaks on ka tellijad... Samas mõni päev on ilma ikka võrratu, kus võiks maastikul kapata.

Aprilli tervitus!
Mõistan, et mu käik piiri äärde nii mitmeid erilisi tundeid võis tekitada. Oli ainult proov, kuid läbi raskuste, tee iseenesest ei olnud kerge. Kuna mitmeid kordi öeldi ja mõeldi ringi. Inimene kes tegelikult asja lõplikult läbi surus jäi enda soovidele kindlaks. Tuttav kellega ühendab Kuremaa talli treener Laine Urgo on kõik. Mulle meeldib käia kodust väljas, mida enam kui veel saab kodust kaugemale ja hobustega käia. Mul puudub motivatsioon võistlemiseks, eelistan rahulikumaid tegevusi ja seega valin hoolega endale hobukaaslasi, milleks neid vaja läheb. 
Nii ka Pokker ja Fryc sobivaks osutusid. 
Tore on oma hobusega piiri kontrollida, kuid nõudis oma vastupidavust.Ruuna Poisid sobisid ideaalselt selleks. Eks jah tahtsin vaikselt teha tööd, kuid asi võttis ikka suure käramisega PPA ameti poolt pöörase mõõtme. 
10.04 poegis lõpuks Teeba oma teise varsa, seekord siis täkupoisi. Huvitav värvus. Ja eks tita on ikka armas, kui ta veel oodatud on. Teebalt ootasime juba ammu varssa, kuid eelmistel kordadel jäigi ebaõnnestumise nimekirja. Kuid nüüd oleme häppid, et lõpuks õnnestus. Ja tundub, et Teeba ise naudib oma emmeks olemise staatust. 

Jälgides mis toimub maailmas ja oma Eesti riigis, siis hetke seis on selline, et paljudes olukordades ei räägi kunagi kaasa ega anna hinnanguid. Ei ükskõikne ka pole, aga lihtsalt pole mõttes ennast kulutada tühjale mulale, mis kuhugi ei vii ja kellegi ametlik avalik kritiseerimine mind paremaks ei tõsta. 
Vaadates inimeste käitumisi ning kui midagi tuleb müügile poole hinnaga, unustatakse elementaarne ohu olukord... Mis teha inimesed pole aastaid tunda saanud kriisi tunnet, seepärast on teatud inimesed kohe ostupalavikuga mõjutatavad. 
Samas mõni poekett hetkeliselt hüppelise majandusliku kasumi saavutab, millise hinnaga... mõtletamata seeläbi, milliseid eeskujusid juba Hiina või Itaalia riik oma rahva suure suremuse arvuga tekitanud on... Kahju on näha inimesi piinlemas hirmu ja paanika vaimsuses. 
Olen hetkel tänulik, et mul on hobused, oma maja ja see läbi, et vastutajaks pooleks olen mina. Ei saa ma olukorras kellegi peale loota, siis eelkõige püüan leida mingi kuldse tee, et mind ei tabaks majanduskriis ja kõik asjad saaksid toimida nii, et keegi ei kaotaks. 
Hetkel tänan, et sööt on loomadel olemas, loomadega suuri probleeme pole esinenud, eks muidugi jooksvalt tegelen ühe koera kummalise naha probleemidega, kahtluseid on igasuguseid, aga vaatan, vetiga olen konsulteerinud, kuid sinnani, et mingit ravi peale saada pole veel jõudnud. 
Unistused ikka on suured oma maneez, ratsakool õpilastega, majutus koht, kuhu rahvas saaks majutada... Unistused, unitused, kuigi nii mõnigi vanem inimene tuleks mulle ütlema, et milleks unistada, et lõpeta ära, et olen piisavalt vana. Nii eelmine aasta mulle ka tuldi ütlema, kuid lõpetasin igasuguse suhtluse, miks peaksin kuulama kellegi negatiivse tooniga juttu, mis mind ees ootab. Eelistan inimesi enda ümber kes toetavad ja mõtlevad minuga alati positiivselt kaasa... 
Olgem tänulikud igast killukesest päevast, positiivsest inimesest ja mingem lootuse-optimismiga ikka julgelt edasi... küll sellele pandeemia hoole ka lahendus tuleb. 

Märtsi lõpp läheneb ikka kiiresti. Kuigi jah ülemaailmne pandeemia tõttu on suletud piirid teistesse riikidesse reisimise pärast. Tegemist siis oma maa  rahva kaitseks, kuna on inimesi, kes ei taha või ei mõista olukorra tõsidust ja on lubanud noortel liikuda vabalt suurtes seltskondades. Olles siis ise üritanud enesele selgeks teha mis või mil määral epideemia inimesele mõjub. 
Ja on ka spekuleeritud, et covidi-19 tüvesid lemmikloomadelt leitud. Kuid juba on suudetud Eesti väikelemmiklooma arstide poolt versioon ümber lükata. Võib kandjaks olla, aga iseasi kas loom selle läbi on teine asi, igal juhul kinnitust pole veel leitud. Kuigi on leitud coroona tüve rakukesi koertelt, kuid siiani teada olevalt kahelt testitud koeralt. 
Mis ma ikka siin maailmas sündiva coroona paanikaga ikka oskan kosta, hetkel ei karda midagi. Ise põdesin eelmine kuu midagi gripi laadset, kuid eks näe, muudkui korrutatakse majanduslikust langusest. 
Eks näe, kui paljusid see peresid mõjutab, on näha kevadel, kui palju laagritesse hakatakse registreerima.
See selleks, alla anda plaan pole, ikka tegutsedes edasi. Ainuke asi eks sõltub kui kauaks piirangud jäävad.
Elame näeme, igal juhul on meie talus tite ootus... on mõni mära siis ka tiine ja see paneb ikka südame ootusärevalt põues põksuma. 

...märtsikuu jätkuks...

Jätkan, kuna kevad ja päike väljas, siis mõnus on vahel aega veeta sadulas nii pea vist iga nädala vahetus. On ka tellimusi matkadele, kuid hetkel suurtele gruppidele ei tee, seoses eriolukorra välja kuulutamisega, siis järgin teiste tallide eeskujusid, et korraga palju ei ole hea, aga kas kaks korraga või üksiti... Nii meie elu kulgeb vaatamata ümbritsevas maailmas toimuvale. 

Tööl käia ja elada on ikka mõnus küll. Õnneks maal elades ei ole seda muret, et süüa pole, alati leiab midagi. Kui on ügavkülmad, kui sahver riiulitega, kus ikka mõni moos või mahla purk lahti tegemist ootamas. Nii ongi meie elu metsas kindlustatud ja peldikupaberi saaga pole ammu meid heidutanud ning isegi pole tühja riiulitega poodi külastama jõudnud. 

Kui esimesed tühjaks ostetud riiulitega poe pildid avatud meediakanalisse jõudis, siis tekkis küsimus, et halloo inimesed mis teiega juhtunud. 

Alles mõni päev tagasi kogesin eriolukorrast tingitud, et poe avamise ajad on hilisemaks viidud ja õhtul samamoodi varakult suletakse. Kohalikus linnas Raplas torkas silma nädala sees, et liiklus ikka kordades ikka väiksem ja ka poe parkalte laiutavad tühjad parkimis kohad.

Mul oli vaja hankida kanadele sööta, uurisin Jüri Scandagra avamise teemat, kuid seegi on suletud viiruse puhangu tõttu mõneks ajaks. Ainult epoe kaudu on võimalik tellimusi saada, kuid õnn, et Rapla agrovarustus avatuks osutus siis oma ostud sooritasin sealt. Kuid ka selles poes klientide vähesus näitas ära, et mis olukord hetkel valitsemas on. 

 Kodus ootavad ees suured koristused ja mõningad ehituslikud tööd... Ilusat kevade jätku kõigile, olge terved ja ärge liigelge rahva rohketes kohtades nii nagu räägitud, saaks selle kuulsa corona viiruse ikka kergemate lahingutega võidetud. Kuid kõik sõltub ikka eesotsast vabariigi valitsuse mõtteist ja juhtimisest. Samas on hea, et võimalikud rasked haiguspuhangute tõttu õppetöö koolides peatatud ja kodudesse e õppega edasi õppima suunatud. 

Elame näeme ja kui olete tervise juures, siis meie hobused ootavad, et teha väikese seltskonnaga matkasid...