Hetkel kallab nagu oavarrest. Ja heinatöö on mingiks ettemääramatuks ajaks edasi lükatud. Ja eks näe, mis ilm meil homme taas.
Praegusel hetkel võib öelda, heinatöö on nagu õnnemäng. Kas saab kätte või ei saa, või jõuab sadu enne kaela... Nii, et elu on hetkel maal nati keeruline. Kuid ükskord peab saabuma ka tehniline lahendus meie heinatöös.. Loodame ja unistame...

Teine heinaaja vihmapüha. Kell 9.49 ja ilm pilves pool tundi tagasi õues käies, ühte hobust teise aeda viies, sadas peenikest uduvihma. Igal juhul heinatöö plaanid tänaseks maha kantud ja peab ootama ning lootma nädala lõpule.
Tänane päev läheb siis juba trenniplaanide ja paberimajanduse korda seadmisega. Eile sai hinnakiri üle vaadatud ja viimase korrastamisega tegeles Anete. Kuna meil on tekkinud klientidega selline teema, et panevad aja kirja ja siis aeg venib. Oleme arvestanud nende ajaliselt kohale tulekuga. Nagu see nädal meil juhtus, pandi aeg kinni kella 13, kuid natukese aja pärast selgus, et saadetud oli sõnum fb, et veel läheb aega. Meil oli kiire heinamaale minekuga. Nojah, üsna varsti selgus, et ka kaks tundi oli möödunud kohale tuleku ajast. Ja siis tühistasin kokkuleppe... kuid me ei saa pidevalt olla hobustega stardi valmis. Hobused olid meil kella 13 valmis pandud, kuid keda kohale ei jõudnud olid inimesed. Ja kuna meil mobiili ajastu, isegi ei suudetud helistada, et mida ette võtta. Imestasin, et lähedale jäävad küll, aga ette teatamisega oli raskusi. 
See selleks, see on aastaid kestnud teatud tüüpi klienthilinejatega. Kuid nüüd püüame rakendada teatud lähenemisi, sest teeme pool tööd ära, kuid keda kohale ei ilmu õigel ajal on kliendid. Ma saan aru, kui helistatakse ja vabandatakse mingi aja hilinemise peale. See ok, aga kui ei helistata ja peame ootama ning mõtlema, et kas tulevad või mitte. 
Nii see on oma mõtete virr varrist olulist välja tuues...
Edasi liigume jälle täiskiirusel...

Tänane ilm annab meile puhkepäeva. Sai korra Raplas käidud ja kütet trakale hangitud. Eks kanged liikmed saab lõõgvele lasta. Kuidas seda keegi teeb on igaühe teha. Muidugi koostöös teiste väikemaa omanikega oleks meil kindlasti veoks läinud. Kuna kodu lähedal hetkel ühtegi maha niidetud tükki pole, aga mõtlesin teha väikse reidi veel Ranga talumaadele, kaeda perra, kuis rohukasv sealsetel tükkidel avaneb. Ja millist taktikat kasutada.
Muidugi homme veel juppe hankima niidukile, kuna alumise rihmaratta laager omadega õhtal, siis vaja see 15 aasta kasutamise järel uuendamist nõuab. Jah 15 aastat tagasi ostsin omale isikliku lattniiduki kutseka ajast sõbranna käest, kes talupidamisele kriipsu peale tõmbas ja üle lahe Soomemaale kolis.
Hea tunne saavutatu üle. Muidugi enda sees sisemine kurbus vajab ju tahaplaanile tõrjumist. Ja igasugune tegevus siis aitab kõigest üle saada. Olen seda sisemist kurbust ka lastega jaganud... Kunagi hiljem jagan seda avalikult, kui kõik on möödas.
 

Esimene selle aastane hein siis ulu alla saanud. Mul hea meel ja veel ilma vihmata. Kui soov on esimesed heinamaad maha niita, siis ma enam muule ei mõtle, kõik muud asjad on minu jaoks teise järgulised.
Ühe asja unustasin ära ja alles niitmise käigus jõudsin sellele järeldusele, et enne uue tüki kallale minna ei saa, kui niidukil on ära vahetatud alumise rihmaratta laager, see on omadega õhtal. Latti ei saa liigutada, kui päris suure jõuga. Isegi korra põlema süttis, sai viimane probleem kustutatud traktori peal oleva joogiveega. Kuid õnneks esimesed heinamaad prooviks maha niidetud ja ka nüüd siis tänaseks ulu all.
Eile siis tähistasime selle aasta esmase heinatöö algust. Väheke raskendatud olukord, kuid püüame arvestada ja tegutseda nii nagu jaksame ja suudame. Näis kas see aasta jääb meil viimaseks lahtise heina tegemiseks jne....
Hetkel on paar probleemi lahtist mis vajavad ka jooksvalt lahendamist. Kuid teadmine, et pole lahendamatuid olukordi ja peab lihtsalt kannatlik olema ... elame näeme...

Oeh heinatöö aeg käes ja muidugi see tehnika ikka vastu peaks on igakord mu peas ainus mõte tagumas.
Esimese heinamaa tüki maha saanud, oli ilm ikka nii vilu, et õhtutundideks juba kodunt talvejope selga lunisin. Ja õnneks üks tükk sai edukalt lõpetatud, siis teise tükiga juba nii enam mul ei läinud. Üheksanda niiduvaalu järel purunes eelmise aasta keevituse koha pealt keps, siis oli tekkinud lõtk vikatikanna olulise kinnituse kohalt. Oeh jälle ohkama võtab ja põllult lahkumise hetkel veel käigud ära kadusid ning tagasisõit teosammul kulges. Kuid eks vaja ikka miskit kiigata telosse, siis jalad roolile ja juba juhtimine käis jalgadega. Kuna liikumine on suht väga aeglane, isegi jala kõndides saab kiiremini kui traktor oma ratastel. Kuid siiani nõuka aegsele tehnikale lisavidinaid külge pole aretatud, et nad iseliikumisega hakkama saaksid nii oligi mul mugavam teine asend võtta kui mitmetunnise niitmise järel.

Kuidas kulgeb Pipi tervisega? Paraneb ja tegin täna veel antibiootikumi süsti, kaks päeva veel, siis on lõpp biotsi süstimisele. Hea meel, et õigel ajal jaole sai. Eks ikka looma tervis paneb muretsema kiirelt reageerima, et kiirelt jaole saada, et mitte lasta hullemaks minna. Ega mulle need kärnased elukad mitte üks gramm ei meeldi, aga mis teha, kui metsloomadel see haigus olemas. Ja koer kellel jahikoera verd soontes voolamas peremehe heaks nii mõnegi väikekiskja maha murrab ja  näitamiseks toob.
Lõplikult korras koeraga, hea seegi, et õigeaegne märkamine kiirelt ka tegutsema pani. Natuke veel märgatavaid korpasid suunurkades ja kerget paistetust, kuid muus osas okei. Ei sügelust ega haavaveritsust.
Suhtlesin eile vetiga koera teemal ja ka temapoolne arvamus jäi sellele poolele.
See nädal sai Mann täku juurest ära toodud. Oh jah, on inimesi, kellest lihtsalt vaataks üle ja ümber, eelkõige suitsetamise pärast ja suuvärgi poolest. Õnneks talusin piisavalt, kuid teatud respektiga. Isu polnud suheldagi
Ootasime Herta poegimist, kuid jah nüüd tunnen ennast tobedana... Ei Herta ega Teeba ei olnud tiined... Kurb, tited jäid olematuks. Tahaks ühe hoone ümberehitusega algust teha.
Mitmete asjade kokkulangevus on tekitanud segadust ja blokeeringuid teatud inimeste suhtes. 
Osa probleeme olen jooksvalt lahendanud. Osa probleeme seisavad paigal ja ootavad oma lõpliku aega selgusega mis edasi juhtuma hakkab. 
Klassikalist heinatöö algust raskendavad ilmaolud ja minu loodetud puhkus olematuks nulliti. Tahan alati startimis hetkel kodus olla, muidugi oleks mõnel mehel närv ammu otsa lõppenud. Kuna koduses majapidamises on palju asju teha, siis nagu kuhugile kaugemale ei taha minna.
Tahaks tänase päevaga ühe heinamaaga ühele poole saada, siis saaks hakata normaalselt elama.

Uus kuu juulikuu.

Nädal tagasi ja mõned päevad lisaks s.o. 21.06 murdis meie Pipi ühe kärntõves nugise. Koer tassis viimase koju, pererahvale näitamiseks. Sai kohe vetile kõllatud ja ravi peale. Kuid täna avastasin, et suunurk paistes, veritsev (pidevast sügamisest), panin antibiootikum salvi ja tegin ära teise süsti ivermectiiniga. Ja uurisin, et mida ma veel peaksin tegema. Kuna mul kodus süstelahusena antibiootikumi võtta, siis veel seda viis päeva süstima. Oh jah, uus mure kaelas...

Veelkord kärntõvest,

http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=925