15. juuli 2016

Vihmapüha-hingetõmbepaus.

Eile sai tõsiselt madistatud ja tundub ei ole minagi ainus kangete lihaste-kontidega. Noored inimesed kurdavad ka ühte-koma teist. Miskit geelitasin juba hommikul ennast 5 paiku aromaatsete lõhnade saatel sisse. Nii et voodis pikali sooja teki all, kella 8. Kuigi pean 8 siiski juba hiliseks tõusmiseks, sain ma siiski vanema tütrelt kuulda jälle urisevaid noote. Kas ma ei märka magada, muidugi ei teinud märkama ja klobistasin oma puukotadel läbi toa ja köögi dushiruumi.
Eile hommikul varasel ajal uudistasin erinevaid ilmajaama kanaleid ja kaalusin oma päevaplaani, mida teha kas jätkata niitmisega või alustada heinaveoga. Kõige parema ülevaate sain Norra ilmajaama kanalitest, üritasin mingit pilti satelliidi kanalilt endale teada saada. Kui nähes mis kell mingid sajud kohale jõuavad, sai otsustavaks heinavedu. Esimese koormaga oli okei, seekord oli ka Olav abiks kõige oma füüsilise jõuga, juba teise koorma üles hangumisel tunnistas oma füüsilises olemuses juba väsimuse tunnetest. Aktsepteerimise seda... Ja sel hetkel teine pool koju jõudis, kauples vanem tütar viimase hanguma heina. Ja olles saanud oma heintega ühele poole, muidugi kõik ei saanud ära. Üks pool koormat jäi maha, kuid see oli tõmmanud juba niiskuse sisse ja seda lakka enam hanguda ei oleks soovinud jäi seega heinamaale. See selgub, kui kauaks see maha jääb ja mis edasi saab.   
Pärast heinatööd sai jälle visatud ilmajaamade ennustustele, kuid midagi roosilist-päikselist ei lubatud.
Nii, et hingame-puhkame, täna ma ei võta midagi ette. Arvan, et lasen paar päeva asjadel olla nagu on. Mul vaja veel 3 ha heinamaid niita, siis peaks talvine sööt lakas olemas olema. Ja üks 3 ha heinamaalt jälle tullakse siloks tegema, aga seda juba järgmisel nädalal.
Pärast heinatööd oli mahti kahel lapsel käia veel teha väike ratsamatk lemmikrajal.
Mu poeg imestab, et kuidas ma suudan nii kannatlikult päevade kaupa heinamaal niita lattniidukiga. Nojah, aga see on mu kannatlikkuse proovikivi. Muidugi tahaks asjaga kiirelt ühele poole saada, aga lattniiduk on nii käe sisse saanud, et muud nagu jälle mul pole, kuid mõte tiksub, et uurin vanarauast, et järsku on miskit sinna viidud ja oleks võimalik osta väikse summa eest jupid ja kokku panna. Miskit ikka mäletan vanaisa ajast... aga heinatööst ei soovi ikka veel loobuda. Kuid see mis ma oma 18 aastat tagasi tundsin enam ma nii nutu äärele ükski asi ei aja. Võtan kõike rahulikult ja rõõmsa meelega. 
Rõõmsalt edasi ja ootame ja vaatame paremaid ilmu... Yess...

 

11. juuli 2016



Ei oska kohe omi mötteid kirja panna. Iga päev sajab ja oskus enda elu ilma järgi sättida on tüütuks muutnud. Alati olen endale öelnud, et ilmaga ikka vöidu ei jookse, siis tuleb teha neid töid mida ma päikselitse ilmadega ei tee. Muidugi olen rohinud oma uute istikute ümbert, trimmerdanud,  on töö mida ma igaühele ei luba teha. Mulle meeldib trimmerdada.
Ja veel üks ebameeldivus tabas pühapäeval. Likemetsa talumaade omanik otsustas teise inimese kasuks, aga jah edu neile mõlemale. Kuidas soovivad, tuleks mingi seadus, et linnastunud maaomanikud ei saaks taotleda maahooldustoetusi. Ja see paneks juba mõtlema teisiti maakasutusse. Seegi oli minu rõõmuks, kui hakati piirama heinamaadel kasvava rohumaade purustamist. Mis oli nii mõnele mehele lausa üürtau teine sissetulek. 
See, et Olav ei jöudnud heinatööle oli pöhjuseks alkohol. Ma ei suuda mõista alkoholi ületarbijaid. Minu jaoks on nad nõrgad isiksused, kes ei tunne piire ja viisakusreeglitest rääkimatta sellega oma harjumuste orjana veel koormaks ümbritsevatele inimestele. Olles siis eile Raplast Olavi auto peale vötnud,  kui ta tekitas oma käitumisega mulle enesetundes kehva olemist.
Korra mõtlesin, et ütleks ja jätaks kus see ja teine. Kolm päeva juua, oh jah. Muidugi siis kui on tekkinud ületarbimise efekt, siis pögeneb oma nörkuste eest meile, et mitte langeda oma himude  lõksu. Aastaid olen näinud tema tõuse ja mõõnasid ja muidugi, see mis ta oli pea 20 aastat tagasi on palju muutunud. Enam ei olda pidevas joobenähtusega...
Olen andnud talle palju kordi vöimalust muutuda, muidugi igas inimeses on teatud nörkused ja enesesüüdistuse reaktsioonid. Mis takistavad  vastu vötma uusi väljakutseid ja ellu astumise julgustükke. Siiani olla kannatlik tema probleemidega, kuid teatud korrad kui ta on olnud tsüklis, siis tekib ühtlasi mälulünk. Ja selgitada kõike ennast tagasi hoides oi see on raske. 
Sain veel lastekooli minekuga veel teatud asjad korda, mis annab kindlustunde. Yess lähen lastega siis sügisel julgelt vastu. Olin mures, et kuidas enda väikse palgaga lapsed ära koolitada. Lahendasin ära osaliselt vanema tütre viimase lahendamata õpilaskoduga seotud probleemi. 

10. juuli 2016

Kui eilset hommikut alustasin tavapäraselt ikka kohviringiga ning ilmaprognooside täpsustamisega. Kuna oli vaja sõita autoga, viia 6 km kaugusele talli, kus kaks mära paarituses. Tüdrukud viidud ja täku omanikuga natuke hobusekasvatuse teemadel mõtteid vahetatud. Jäi kokkulepe, et jätkan Hertaga nende poisi külastamist. Kas ma sinna jätan ei oska hetkel öelda. Plaanin Herta puhtatõulise torikaga paaritada.
Tagasi jõudnud tüdrukute veost jõudnud, viskasin mureliku pilgu arvutisse ilmaprognoose piiluma... Küsimus mida teha...? Eelmine päev sai ju kõik hein vaalu tõmmatud ja vajas ära vedamist. Ja kella 12 jõudsid tüdrukud koju hobustega, kuid me polnud veel heinamaale jõudnud. Vahepeal kontrollimas käies selgus, et hein altpoolt kasteniiske. Juba 12.30 esimesed vihmapiisad umbes 10 min. Mingi vahe, kostus Kabala ja Rapla pool küljel taevalaotusest kõuekõminat... No ikka ei tihanud veel minna. Veelkord uudistasin ilmaprognoose. Kuid lõpliku otsuse võtsin vastu, et okei lähme ja kell oli siis juba 14.30. Palju polnud vedada, aga kaks korralikku koormat sai ära veetud mõne piisakese ja kord läheneva või kaugeneva kõuekõmina saatel. Kui ka teine koorem hangutud lakka sai. Hingasime kõik kergendatult. Ja muidugi vallandus heameel. Lubasime endale väikse puhkus-lõõgastuse saunamõnudega sugulaste juures.
Kes koju jäid tegelesid noorte hobustega. 
Tänase päeva suhtes tegin uue tüki niitmise alguse jaoks tee sisse. Ja otsustasin, et teen väikse puhkuse. Homme võtan siis uue tüki ja seekord juba suurema tüki niitmisega alguse tegemist. Kuiva ilma lubatakse alles järgmise nädala lõpuks. Nii see on maaelu võlud ja kannatused...  

9. juuli 2016

Ei julge kohe mainida, kui palju meil heinast varutud on. Nojah, kui ei ole tehnikaga probleemi, siis ei vea jälle ilmaga. Ja nii ongi, kuidagi ei oska kohe oma aega veeta ega täita. Kui ilmastikuruumi täidab sademed. 
Eile jäin autoga keset Rapla linna ühte parklasse kapitaalselt. Ja poolteist tundi jamasin, kui ükskord teine pool koos pojaga kohale jõudis. Pärast ei saanud muud moodi, et kuskil pidin jätma auto nii kallaku peale, et saaks käima lükata.
Õhtuks sai siis auto korda, seda ma teada ei saanud, kui seda, et tegu starteri harjade kulumisega jäi käivitumine nigelaks. Ja muidugi väljavahetamist ootav klaasipuhastajate mootor tehti ka kroda. Nojah ja kui oleksin sellega pöördunud autoteenindusse oleksin pidanud jälle korraliku summa välja käima. Kuldsed käed pojal. Töö kiire ja korralik.
Sai viidud kaks mära paaritusse.

5. juuli 2016

Kell 3 uni läinud. Teen esimesed venitused ja üritan uuesti ennast une lainele viia. Tund vahet jälle otsin mobiili, et vaadata kella.4.10 ikka vara töusta. Üritan veel ennast sundida magama, juba tund hiljem kuulatlen läbi avatud akna, et mu kana pere on ärkvel ja toimetavad, vötan enese kokku ja töusen hetkeks, et teha kohvi ja viia siis usinale emmele ja ta lastele nokaesist. Muidugi lapsed kohe keset söögilauda ning kloksuv emme nokaotsaga toitu parajateks portsjoniteks jagama. Minu käigust saab  juba aimu maja müüri sees pesitsev varblase emme, kes siis osav puurikülaline ning nokatäite kaupa toidujääke kiirelt välja tassima. Naerame perega, et lisaks tibudele söödan  ka metsalinde. Samas jälgida köike.
Olles siis väljas käinud ei hakanud koerad silma. Otsustasin veel pikali visata ja teha oma päeva esimesed venitused ja nautida mönusat kohvi..  Venitused sooritatud, läksin korraks välja, et kaen perra, mis hobesed tevad. Köik 14 pead magamast leidsin. Esimene pilkkontakt loodud, et perenaine teeb  hommikust ringkäiku. Mönus tunnen olemuses voogamas heaolu tunnet..
Eile arutelsime, pere keskel, et pole kuulda ega näha enam naabrimehe koeri. Muidugi naabrimehe emane koer vaeseke  on kutsikate tootmisega vaiksemaks jäänud, ei jaksa lihtsalt.  Ühe korra oli mul ükskord ta juurde asja, isegi minu peale ei haukunud.
Löpuks öues vaikselt liikudes on minu seltskonda liitunud Sofi ja Nordik. Kuid minu lemmikut paksukest Sassut ei ole. Ei hakka otsima ta kindlasti magab oma lemmik asemel sügavat öndsat und nagu talle omane. Pipi peab peremehele valvet aida ukse taga tugitoolis. Tegelikult lahedad lahendused koertel, kus oma und sisustada.

4. juuli 2016

Laupäeval Soomaale niitmisvõistlusele ei jõudnud. Kuna reede õhtul hilisel tunnil purunes niidukil oluline jubin, mis vajas kiiremas korras välja vahetamist. Üks kõne pani mind kiirustama Rapla ning 20 min olingi Tehnika toes, kus kaupluse omanik ootas mind. Olles siis oma ostu sooritanud ning koju naasnud, siis poeg vaimu ja hinge tehnikaparandusse ponnistas. Ja ühel hetkel, kui raskem osa oli juba seljatatud. Pidasin parimaks, et peaks siiski pausi ja jätkaks uue päeva hommikul (02.07.).
Jupp keevitusega paika pandud, tahtis poeg mu alustatud niidutöö lõpetada. Lubasin seda teha. Seni ise heinamaade probleemseid ja hõredamaid kohti trimmeriga maha purustades. Kui poeg pooleli jäänud tüki lõpetas, alustas juba uuega. Seni olin juba olulised kohad trimmeriga üle käinud. Vahepeal poes käinud ja mineraalvett hankinud traktori peale joodavaks. Ja poisile preemiaks suur vahvlitorbikuga jäätise ostnud. Ma ise jäätist söön väga väga väga harva. Nii, et seekord piirdusin ainult proovimiseks osta mineraalveesid erinevaid pudeleid maitsetega. 

Ja tänasin õhtul oma valikotsust, et kodus oma tööd teha ehk siis kulutada aeg ainult niitmisele, et saaks järgmisel nädalal juba miskit kokku panna. Eks näe, heinatöö on maamehe üks kõige riski ja närvikõdi rohkemaid töötegemisi. 
Üks asi mis probleeme valmistas oli veel kaelalihaste pingevalu, kuid vahepeal lõõgastavaid salve ja salli kandes ning venitusharjutusi valutavale kaelale tehes, olid pühapäevaks valulikkus kadunud. Teadmised kuidas pühenduda mingile probleemile või valule lihastes, tuleb alati teha trenni. Siis sain aru, et edaspidi pean pöörama tähelepanu õlavöötmele, ülakeha ja rinnalihaste treeningprogrammi arendamisele endale.
Hetkel uuringi ,,Üldtreeningu anatoomiat" mis siis on mõeldud soojendus-, venitus- ja jõuharjutusi inimkeha... Teine raamat mis mu huviorbiidiks ,,Pilates" treeningkavad, mis kestavad. 9 programmi ja nendest saab teha valikuid, mis sooviks teha.  Ülekõige hindan venitusharjutusi. 

1. juuli 2016

Juba juuli...

Nojah, ilmataat keeldub talumeestega koostööd tegemast. Lootsin täna salamisi heinamaale niitma minna, kuid võta näpust jääb jälle traktor stardi positsioonile. Eile sai siis natuke grillitud õhtumõtteid mõlgutatud perekeskel. Muidugi ikka vaatame ja unistame suurte lootustega, et saame ka oma heinatöödega ühele poole. Vaikselt salamisi mõtlen, et peaks auto vastu pidama ning ülevaatuse läbima kergelt. Enne muidugi lasen vahetada klaasipuhastaja mootori ära. 
Hankisin jälle suuremas koguses tagavaraks lakukive... Mõlgutan hetkel, kas see biotiini nime kandev ja hinna skaalale jääv (9 eurot) on see, mis aitab hobustel kõõlustele, kapjadele jne. Või pean ikka biotiini sisaldavat jõusööta hankima. Mis iseendast pole odavate killast.

  Täna on siis Suur Reede mu vanavanaema surmast saab juba 20 aastat. Nukrus poeb hinge...mõni päev vahet läks vanaisa järgi (vanaisa jaoks ...