November hakkab läbi saama. Veel mõni päev ning nädala lõpul esimese advendi küünla süütamine.  Oeh hakkab see õudne jõuluaeg, eks suured kauplusketid propageeri oma väljapanekutes piisavalt ning meedia väljaanded ja kaupluste reklaamlehed postakastidesse vupsavad. Miks ei võiks olla ilmaigasuguse palaganita, vaikus  tõstaks ikka selle jõulumõtte pidulikkuse ja pühalikkuse tasandile. 
Naudin igapäevaselt talvisele söötmisreziimile üleviidud hobukesi oma söödaportsu juures aega veetmas. Saab järjepidevalt trenni tehtud, ootan väheke rahasid, vaja osta polte, mutreid ja seibe, et lõpetada ära regi. Loodan nii mõnegi ree-ja saanisõidu teha. Uurisin Raplamaa sõnumite vahel ühtse tervikuna ilmunud turismilehe väljaannet, kuhu ma seekord omaenese tegemistest midagi reklaamida ei soovinud. Õnneks kah, hea meel selle üle. 
Testu on uhke hinnalipikutes uue teki üle. Minulgi hea meel, et Testu nüüd jälle soojas ja võib täie rõõmuga nautida talve tulekut. Lips lõhkus kõik mu ostetud tekid viimase kevadega päris korralikult ära. Ma ei tea mis vimma ta mõnede märade suhtes hoidis. Nüüd mil ta on ruun, on ta lihtsalt oma mõnusas olemises, aga Teeba ei salli teda siiani, olgugi, et nüüd on küpsest täkust saanud munadeta poiss ei lakka ta sellegi poolest oma antipaatia avaldamist. Muidugi, Lips kardab tedagi. Kui rääkida hobuste omavahelistest suhetest, siis Teeba ei ole teda Liptoni toomisest teda omaks võtnud. Ja pole ka Liptonist varssa toonud. Teebal on olnud kõigest üks järglane, keda hetkel siis müükase ehk siis otsitakse uut kodu. Kena loom, aga kahju, et nii on läinud tal. 
Mu enda perekoer Sofie pures pisikest poiss kollit. Nüüd pean jälle raviga teist poputama. Seekord ei põgenenud Blue enam peitu vaid jooksis oma valu kohe mulle näitama. Väga kannatlik kätiumine aitas tuvastada tema probleemi koonu piirkonnas. Väike suhtlus vetiga ning saanud väiksed juhised millist ravi korraldada võin. Eelistan enne konsulteerida, kui midagi korraldan.

Eilne ilmateada tõi siis terveks päevaks lumesaju. Kui hommikul jätsin vanemad hobused sisse, siis arupidamist tekitas noorte hobuste sisse laskmine. Pean tunnistama, et ilmaasjata muretsesin. Noored jooksid kohe rehealla, kus siis ka teised. Öö möödus üksmeeles ja harmoonias. Hommikul loivasid jalutades karjamaa poole. Ja see loomade rahulolu oli juba minu rõõmuallikaks.
Muidugi sai ka trenni hobustega tehtud, kuid sinnani, et kasutada mõned korrad libisevat läks üldse vahepeal meelest. Libisevaga saab väheke kaelapainutust parnadad ning juhtimist, kuid seda tuleb oskuslikult osata. Muidu võib väga hobusepea ratsme alla tõmmata. 
Tänane trennimatk Teebaga pani jälle imestama, miks ta nii pinges on. Kontrollisin enda istakut, kontrollisin ka mõtteid, alustasin enda sugestiooniga, et aidata Teebal pingest vabaneda. Nii kui ma ennast kontrollima hakkasin ning lõõgastusele mõtlesin. Muutus ka hobuses peituv pinge tasahaaval lõõgastavaks ning inimesele koostööle sugereerituks. Ja koju jõudes tundsin ennast koos hobusega jälle mõnusalt. Kui lasipuu juures hobuselt varustust maha võtsin tänas hobune minupoolse lõõgastava retke eest.... kuidas see välja näeb jätan enda teada... 

Esimesena õue minnes ootab mind 5-e häälne koertekoor. Kes kohe oma siirast rõõmust, et mind jälle nägid. Kõikjal mind saatmas, meeleolu juba nende tervitusest rõõmsaks läheb. Mul jah elavad koerad tegelikult majas, aga oskavad kuulata, millal õue tulen jooksevad kiirelt ust vaatama läbi rehetoa õue. Olen alati küsinud endalt, kuidas teevad koerad vahet, kes just õue tuleb. 
Olles oma toimetuste juures, kontrollivad koerad igat mu sammu, ega ma järsku nendega metsaretke ette ei võta. Igaüks püüab oma tähelepanu kuidas jaksab mulle omas keeles selgeks teha. Kõige rohkem meeldib loomade juures keha keel, mida on vahva ja vahel põnev lugeda. Loomad ei väljenda ju omi tundeid-mõtteid sõnadega vaid ikka oma loomuliku häälituse - saba liputamise, keha väänates, haukumisega jne... miks mind ajendas see teema kirjutama loomade empaatilisest maailmas... töö juures on kaks inimest, kes tahavad loobuda oma lemmikloomadest (tegemist küll kassidega)... üks kurtis, et ei jaksa kassi järelt koristada (ajab karva, pidi tekitama liiva laiali vedu wc-us käimise järel). Teine inimene, kellel siis ka töökaotus ees seismas, mainis, et tema kass on liiga palju sööma hakanud. Ja mainis, et peaks loobuma loomast... jäin nende kahe inimese juttu kuulates väga kurvaks. Miks võtta loom, kui ei taheta ühel hetkel enam temaga koos elada, tuues põhjuseks tobedaid vabandusi.
Mul elab köögis vabalt siil, kelle suhtes ma respekteerin, tema heaolu just vabaduse näol. Hea öösel kuulda, et tema toimetab ja nendin, et keegi pereliikmetest ei ole kurtnud tema aktiivset ööelu segavat. 

Inglise sorirakend

Harjutus ohjamiseks

Luunja rakendikoolitus päev.

Millele keskendun, sellele annan ma oma energia. Mida ma teistes hindan - kas eneses või teistes - kasvab suuremaks ja puhkeb õitsele.

Tegin tellimuse Testu uuele tekile. Nüüd ootan kätte saamist. Ei saa ju suurt sporthobust kehakatteta õue lasta. Tundub,et naudib oma sees olemist. Muidugi koos kaaslannadega. Tore ja hea meel, et Lipton on kaalus juurde võtnud ja näeb pontsakas välja. Dets. alguses pean veel vilja tooma. Ootan, millal teine pool mõned isaspardid sügavkülma edasi pidamisele saadab. 
Vahepeal hankisin uue mobiili ja nüüd tunnen ennast selle kasutajana kindlalt. Tean kuidas kustutada ja kui palju aega võtab ühe sõnumi kirjutamine. Piltide tegemine selge, saab diktofoni kasutada. Väga mitmekülgsete funktsioonidega mobla.
Naudin tänast päevahetke omatehtud soojendatud lisatud maitseainete segus mõnusa talvisejoogiga oma tänast külma päeva. (kaneel, nelk, kardemon,riivitud muskaatpähklit). Täitsa mõnus kuumjook. Katsetasin jälle miskit. Kuna maitseainetest oln niikui nii välja jätnud nii kardemoni, kui muskaadi.

                                            Kedagi oodates!