31. juuli 2012
30. juuli 2012
Iga päev mind saadab mu salajane laul...
Õnnelik selgus: Jeesus mul on
Kuulun nüüd Talle, küll suur on mu õnn
Jumala laps ja Kristus mu vend
Sellest on küll, see õndsaks teeb mind
See on mu ainus juubeldav laul
Issandat kiita päeval ja ööl
See on mu ainus juubeldav laul
Issandat kiita päeval ja ööl
Tegelikult laulan seda laulu alati heinatöö ajal, kui alustan või lõpetan. Meeldib üksi lõõritada, nii et ma metsa elu ei häiri.
Tegelikult mu hing hõiskab rõõmust. Kuna raske heinatöö on jõudmas lõpusirgele. Kuid üks tükk on veel maha niita ja siis pean mõtlema, mida teha 10 ha heinamaaga... mõte ... tuleb vist purustada. Hakkan uurima, keda võin paluda seda tegema. Eks näe...
Muidugi täna veel üllatus, Raamat lasi siis ka selle heina kokku rullida, mis maha sai niidetud juba pea 2 nädalat tagasi. Ja seegi hein mis tal maja juures maha niideti ka üle nädala tagasi. Püüdsin mõistada, kes siis rullis ja kes kaarutas. Eks näe mis ilm homme on ja millal ma ühe väikse osa veel saan ära vedada. Isegi lapsed saavad aru, kui väärtuslik on meie hein, mille oleme oma jõududega hobustele varju alla saanud. Roheline, mõnusa lõhnaga ja ise pean seda täisväärtuslikuks. Olgugi, et aeg on juba seal maal, kus vanarahva tarkuse järgi nimetatakse, et traat on heinas. Tegelikult metsaheinamaadelt tehaksegi natuke hiljem... miks? Kuna see aitab säilitada maha pudenenud seemnete näol liigirikkust. Mulle meeldib metsaheinamaadelt tehtud hein veel sellepärast, et see sisaldab ristikut ja muid liblikõielisi.
Kuulun nüüd Talle, küll suur on mu õnn
Jumala laps ja Kristus mu vend
Sellest on küll, see õndsaks teeb mind
See on mu ainus juubeldav laul
Issandat kiita päeval ja ööl
See on mu ainus juubeldav laul
Issandat kiita päeval ja ööl
Tegelikult laulan seda laulu alati heinatöö ajal, kui alustan või lõpetan. Meeldib üksi lõõritada, nii et ma metsa elu ei häiri.
Tegelikult mu hing hõiskab rõõmust. Kuna raske heinatöö on jõudmas lõpusirgele. Kuid üks tükk on veel maha niita ja siis pean mõtlema, mida teha 10 ha heinamaaga... mõte ... tuleb vist purustada. Hakkan uurima, keda võin paluda seda tegema. Eks näe...
Muidugi täna veel üllatus, Raamat lasi siis ka selle heina kokku rullida, mis maha sai niidetud juba pea 2 nädalat tagasi. Ja seegi hein mis tal maja juures maha niideti ka üle nädala tagasi. Püüdsin mõistada, kes siis rullis ja kes kaarutas. Eks näe mis ilm homme on ja millal ma ühe väikse osa veel saan ära vedada. Isegi lapsed saavad aru, kui väärtuslik on meie hein, mille oleme oma jõududega hobustele varju alla saanud. Roheline, mõnusa lõhnaga ja ise pean seda täisväärtuslikuks. Olgugi, et aeg on juba seal maal, kus vanarahva tarkuse järgi nimetatakse, et traat on heinas. Tegelikult metsaheinamaadelt tehaksegi natuke hiljem... miks? Kuna see aitab säilitada maha pudenenud seemnete näol liigirikkust. Mulle meeldib metsaheinamaadelt tehtud hein veel sellepärast, et see sisaldab ristikut ja muid liblikõielisi.
Kas hakkab sadama või hakka...
... ilmad on keerulised, et kaaluda, kas minna niitma või oodata. Mina ei ole mallanud oodata ja ikka nii inertsist niiduk trakale taha ja niitma. Esimeste probleemide ilmnemisel siis kas jätan katki või niidan edasi. Vähemalt viimase niitmisega nii ma talitasin. Niitsin 1 ha kolm päeva. Mõni mõtleb ,, issand, et ainult heinamaal elan". Esimene päev kõhklesin, aga et mu niitmis teele jäi tiine poegimisküps nastik, kelle surma nägemine mõjus mulle õõvastavalt ja südant pahaks ajava olukorraga, et lõpetasin oma tegevuse. Ja järgmine päev läksin uuesti, aga siis purunes latti ja ülekannet ühendav keps = kindlasti mõtleb, et nüüd mao surm maksab kätte, minu jaoks on sellised uskumused totrused. Teada oli, et see keps on minemas. Oleksin pidanud hommikul niiduki üle vaatama, kuid enda viga. Ja kolmas päev siis lõpetasin. Kuna tegemist loodusliku liigirohke heinamaaga, kus ülekaalus õitsev aasristik, hobumadara kaks vormi, harilik nõiahammas (vana rahva tarkuse järgi pidi olema see hea köhivatele hobustele, eriti veel leotis sellest tehtud, kuid kas see tõele vastab ei oska öelda) http://efloora.ut.ee/Mohni/species/596.html (liblikõieline). Muidugi kõrrelistest on ülekaalus lamba-aruhein.
Väga hea on teada, mismoodi kõlab harilik nõiahammas teistes keeltes
en
et
Väga hea on teada, mismoodi kõlab harilik nõiahammas teistes keeltes
| Märkus: | LA: Lotus corinculatus L. DE: der Hornschotenklee [U50260] FI: keltamaite [U50260] |
| Keelesuund: | inglise - eesti |
en et
harilik nõiahammas
Igal juhul heinatöö edeneb ikka sinna lõpu poole, aga eks see pool käsitsi tegu on vaeva nõudev. Vahe peal peab olema ka hea psühholoog oma teismeikka jõudnud noorukitega. Vahel on lust ja lillepidu, teine päev võivad ees oodata ootamatusi. Kõigeks peab olema valmis ja alati saadab kannatlikkus ja mõistmine kõiki ebaharilikke käitumisprobleeme.
27. juuli 2012
26. juuli 2012
Viimaste päevade sündmused on arenenud päris kiirelt. Eile tööle minnes, alustas rünnakut tundmatu koer, kel hambad paljastatud ja lõrises kummaliselt. Ja kaotasin seega liikumis kiirusest 20 min ja seepärast tööle hiljaks. Eks natuke tundsin ennast häirituna, kuna oluline on olla kohal täpselt õigel ajal. Kunagi ei tea, kes võib hoonesse siseneda ja siis peab ju nägema, kes on võõras ja kes on oma.
Eile üritasin niitma minna, kuid kepsu pooleks murdumise tõttu jäi asi pooleli. Hakkasin mobiilitsi otsima inimesi, kelle juurde minna keevitama. Lõpuks, kui olin abikaasaga sellel teemal rääkinud, võttis jupid kaasa ning esimese kodus kuhu oli kodukutse kodumasina remondis... oletan seal siis ka see korda tehti. Kuid teine asi, abikaasa kinnitas kepsu tagasi niidukile, kuid ma ei hakanud 1.5 tunniks enam niitma minema. Mul oli trenn lastele tulemas. Eelistasin selle asemel kartult rohida. Ja kuna veel töö õhtu ka leidsin, et ei hakka ennast liialt väsitama (müra, vibratsioon jne.). Kõik sujus plaanipäraselt, kui ei oleks tekkindu konflikti küla peniga.
Viimasel ajal lapsed enam muust ei räägigi, et kummaline on, et see aasta pole peale kahe metsamatka hobustel toimunud. Jubeeee... kurb... tegelikult mõjub mullegi selline kehv seis halvasti. Olen harjunud suhtlema ning rääkima. Meeldib viia inimesi loodusse ja rääkida huvitavat või siis jagada oma teadmistest koha paiga lugusid inimestest ja sündmustest, mida olen kuulnud või lugenud. Ja seetõttu ei ole ma ka lastega eriti palju saanud ka reisimas käia. Eks samas kehv suvi oma heitlike ilmadega on ka selliselt vast inimestele eemale peletamisena mõjunud... mõelda võin ma nii ja naa, kuid oluline on see, et kunagi ei tohi kaotada lootust. Amandale saime lõpuks sadula, aga peame teda sellega veel harjutama.
Täna hommikul töölt koju tulles kolmel korral rattakummid purunesid, nii et koju lükkasin viimast km ratast käe kõrval. Öö töölt naastes ei pööranud ma magama vaid hakkasin kohe rattakumme lappima. Ühes asjas sain selgeks, et tagumise rattale pean ostma purunemiskindla kummi nii siselohvi kui välismantli, nii enam ei või, et ühel päeval kohe mitu korda torkab kas kivi või oks kummi augu. Samas see mantel nii õhuke, et käte vahel on võimalus seda töödelda. Need tehtud panin õhtul lapitud kummi jälle alla ning kotti tagavaraks jälle teise paari kumme. Peab jälle hakkama kaasas kandma rattaparandus tööriistu. Tagavarakumm ja pump on olemas, aga lapid on puudu. Õnneks olen koju varunud. Homme plaanime lastega minna maastikule ning Randale jälle sadulat selga - temast ei ootagi muud, kui sammu ja traavi hobust, kuna kopsudega probleem, siis eelistatud seisuses on tal rahulik tempo normaalne ja kuna puudub igasugune varasem treening. Peab kõike kaaluma ja jälgima, kuidas mõjub üks või teine asi.
Eile üritasin niitma minna, kuid kepsu pooleks murdumise tõttu jäi asi pooleli. Hakkasin mobiilitsi otsima inimesi, kelle juurde minna keevitama. Lõpuks, kui olin abikaasaga sellel teemal rääkinud, võttis jupid kaasa ning esimese kodus kuhu oli kodukutse kodumasina remondis... oletan seal siis ka see korda tehti. Kuid teine asi, abikaasa kinnitas kepsu tagasi niidukile, kuid ma ei hakanud 1.5 tunniks enam niitma minema. Mul oli trenn lastele tulemas. Eelistasin selle asemel kartult rohida. Ja kuna veel töö õhtu ka leidsin, et ei hakka ennast liialt väsitama (müra, vibratsioon jne.). Kõik sujus plaanipäraselt, kui ei oleks tekkindu konflikti küla peniga.
Viimasel ajal lapsed enam muust ei räägigi, et kummaline on, et see aasta pole peale kahe metsamatka hobustel toimunud. Jubeeee... kurb... tegelikult mõjub mullegi selline kehv seis halvasti. Olen harjunud suhtlema ning rääkima. Meeldib viia inimesi loodusse ja rääkida huvitavat või siis jagada oma teadmistest koha paiga lugusid inimestest ja sündmustest, mida olen kuulnud või lugenud. Ja seetõttu ei ole ma ka lastega eriti palju saanud ka reisimas käia. Eks samas kehv suvi oma heitlike ilmadega on ka selliselt vast inimestele eemale peletamisena mõjunud... mõelda võin ma nii ja naa, kuid oluline on see, et kunagi ei tohi kaotada lootust. Amandale saime lõpuks sadula, aga peame teda sellega veel harjutama.
Täna hommikul töölt koju tulles kolmel korral rattakummid purunesid, nii et koju lükkasin viimast km ratast käe kõrval. Öö töölt naastes ei pööranud ma magama vaid hakkasin kohe rattakumme lappima. Ühes asjas sain selgeks, et tagumise rattale pean ostma purunemiskindla kummi nii siselohvi kui välismantli, nii enam ei või, et ühel päeval kohe mitu korda torkab kas kivi või oks kummi augu. Samas see mantel nii õhuke, et käte vahel on võimalus seda töödelda. Need tehtud panin õhtul lapitud kummi jälle alla ning kotti tagavaraks jälle teise paari kumme. Peab jälle hakkama kaasas kandma rattaparandus tööriistu. Tagavarakumm ja pump on olemas, aga lapid on puudu. Õnneks olen koju varunud. Homme plaanime lastega minna maastikule ning Randale jälle sadulat selga - temast ei ootagi muud, kui sammu ja traavi hobust, kuna kopsudega probleem, siis eelistatud seisuses on tal rahulik tempo normaalne ja kuna puudub igasugune varasem treening. Peab kõike kaaluma ja jälgima, kuidas mõjub üks või teine asi.
23. juuli 2012
Olen nüüd mõneks ajaks jalgrattaga liiklema sunnitud ja seetõttu elurutiini väike vaheldus. Hurrraaaa... Kuigi nüüd mu käimised ja tegemised on suunatud jalgratta sõidule. Pean hankima kella ja tuled. Õnneks on olemas helkurid. Ega mulle see kella nõudmise värk eriti ei meeldi. Nüüd ju liiklusseadus selline.
Kati ja Teeba on maha rahunenud ei seisa ega karju igatsevaid hirnumisi teine teisele. Tekitasime laupäeval hobustele korraliku stressi. Kuid see kulus marjaks neile ära. Imestasin, et Lipton kardab Teebat. Midagi pole parata, kuna Teeba on näidanud algusest saati oma negatiivset hoiakut, siis on see hobuse mällu süüvinud ning teeb edaspidise suhtlemise (mõtlen hobuste omavahelist suhtlemist) ettevaatlikumaks isegi sellisel perioodil, kui märal tekib ind ning täkk keeldub temaga intiimset kontakti loomast. Loomade psühholoogia on omapärane sügav maailm.
Kati ja Teeba on maha rahunenud ei seisa ega karju igatsevaid hirnumisi teine teisele. Tekitasime laupäeval hobustele korraliku stressi. Kuid see kulus marjaks neile ära. Imestasin, et Lipton kardab Teebat. Midagi pole parata, kuna Teeba on näidanud algusest saati oma negatiivset hoiakut, siis on see hobuse mällu süüvinud ning teeb edaspidise suhtlemise (mõtlen hobuste omavahelist suhtlemist) ettevaatlikumaks isegi sellisel perioodil, kui märal tekib ind ning täkk keeldub temaga intiimset kontakti loomast. Loomade psühholoogia on omapärane sügav maailm.
Tellimine:
Postitused (Atom)