Herta - Krahv; Tvister ja Amanda... Hobuarmastus on üks imeline maailm.
Miks panin sellise pealkirja on sellepärast, et meil jagavad suured hobused oma armastust ponidega...see on nii naljakas ja minu jaoks mõistatus...aga see armastus toimib. Tvister toodi meile koolitusele, et õpiks sadula all liikuma, esimesel päeval panin ta kokku ponimõõtmes Krahviga, kellega sai ta nii suureks sõbraks, et võttis isegi kaitsehoiakuid koera lähenedes. ok, see selleks, aga et asi pöördus väga kummaliseks. Eile oli siis Amanda saba püsti Tvisteri juures ja üritas oma poni mõistusega suure ruuna tähelepanu ja armastust võita. Vahe peal isegi omi mokki kokku pannes (hobu musisid jagades).
Herta (suurt kasvu tori mära) kõnnib siis Krahviga. Olen püüdnud mõista hobusemõistust, et Herta võtab seda poniruuna kui oma last ja kui hoolitsevalt ta suhtub. Kui Krahv kuskil aiia nurka magama on läinud otsib Herta ta ülesse, et saaks ta kaissu pugeda.
Mõtlesin eile lastega, et paneme kõik hobused ühte aeda kokku, aga asi jooksis liiva. Tvister hakkas otsima aiiast väljapääsu, et põgeneda suurte märade eest ning Herta seisis aiia ääres püüdes pilguga ja oma loomahoiakuga väljendada, et ta tahaks väga... väga ... sinna tagasi minna. Ega siis midagi ütlesin, et paneme hobused tagasi oma kopli ja lisame seekord Pauliine asemel Tvisteri. Kui olime selle teinud tundsid kõik rahul olevat. Mina olin muidugi pettunud, et hobused nii tahtsid. Tabasin ennast mõttelt, et appike, ma käitun hobuste tahtmise järgi. Tegelikult oli see kõigi jaoks parim.

Ostsin ühe hobuse juurde. Tori mära nimega Herta vanusega 11 aastat. Tugeva kondiga ja natuke ülekaalus, aga hea südamega loom. Eile kaifis ta ponide seltskonda. Võttis enesele sõpradeks Amanda ja Krahvi, kellega koos isegi magatakse.

Mina ja Teele hüppamas, see aasta on tehtud palju platsil trenni.

Metsas on pihlakad värvunud punaseks ja okstel alla rippuvad kobarad meenutavad meie koduseid "viinamarju".
Varsti on koolialgus ja lastel seisab ees kooliminek. Oli plaanitud selleks nädalaks Palukülla ratsamatk, ilm ei püsi küll eriti enam sooja pügalate kõrgusel ja ilmataadul jätjub vihma üllatusi. Eriti nagu vihmaga oma retke ei plaani ette võtta, aga sinna korra lähme.
Puhkus hakkab ka läbi saamas, et väga edukas ja aktiivne puhkus on olnud. On jätkunud kõike. Ekstreemsusi ja põnevust ning huvitavaid kohtumisi uute inimestega. Selja taga Varbola puupäevad.