16. august 2009

Seened, seened, seened...
Käisin eile seenel ja saagiks sai mõned pilvikud,riisikad, enamuse korjatud biontidest moodustasid kukeseened.

26. juuli 2009


Harilik käoraamat
Harilik käoraamat õigustab oma nime igati, sest ta on tõesti üks tavalisemaid käpalisi, kes kasvab niitudel, puisniitudel, loopealsetel ja kadastikes. Enam meeldivad talle kuivemad kasvukohad ning lubjalembese taimena on ta arvukam Lääne-Eestis. Teiste käpaliste seast on teda kerge ära tunda õite pika ja peenikese niitja kannuse ning iseloomuliku tugeva nelgilõhna järgi.
Orhideed on nii kenad ja pilku püüdvad taimed. Samas jälgida iga aast nende õitsemisi.

20. juuli 2009

Kelli-Kellukas 6 aastane eesti sportponi ( tk.123)
Katariina 12 aastane eesti sportponi ( tk 132)
Teele 5 aastane ristand mära ( 150)
Teeba - Milagros ristand kollane mära ( tk. 150)
Maiu 18 tõug teadmata (tk.150)
Huvi 30 puhas tori mära (tk.155)
Pauliine 2 aastane must mära - läheb halliks (tk.155)- isa trakeen
Mooramaamees Moorits 2 aastane kollase kirju sportponi täkk (tk. 132)
Krahv Monte Cristo 1 aastane sport poni täkk ( sälg ja tk mõõtmata)
Amanda 2-e kuune väikeponi (ema Kellukas)

16. juuli 2009

Kärnkonnadest natuke...
Heinamaid niites olen ettevaatlik konnade suhtes, kui näen mõnda hüplemas, siis peatan traktori ja niiduki. Asun päästeoperatsioonile- konn vaja teisaldada turvalisemasse paika. Samas võib see väga tülikas olla, kuid ma ei saa nendest kuidagi mööda minna. Minu jaoks on need ühed lemmikud loodusest. Lahedalt suured ja kohmakad, aga minu jaoks väga intelligentsed.

11. juuli 2009

Hinges kripeldab jälle Tõrasoo looduskaitseala. Kohe kisub sinna ratsutama minek. Meeldib olla looduse keskel, mul ei ole probleeme, kui peaksin kuskil metsas öö veetma. Metsas olek kinnitab, et olen osa loodusest, kui palju olen kohtunud erinevate metsloomadega, kes tegelikult on varjatud eluviisiga. Seda enam tunnen siis ennast kohe loodusega ühes hingamises.

9. juuli 2009

Vihm, vihm, vihm...
Juulikuu on väga huvitav kuu, sellega meenub mulle 1980. aastal toimunud Olümpiamängud (Moskva), enamus purjeregatte jäi ära või lükati edasi.
Enne otsustati purjetamisregatid korraldada Mustal merel, kuid mingil põhjusel toodi Eestisse üle.
Miks mulle ikka ja alati meenub?
Vanaisal oli maha niidetud lahmakas heinamaad, üks päev ilus ja tuuline - vanaisa kaarutas ringi järgmine päev sadas päev otsa. Kui siis üks kord ilma pidas said ka need olüpiamängudega seotud purjetamisvõistlused otsa. Kuid hein, mis kokku pakiti ... ei kannatanud kriitikat. Siis ei omanud vanaisa veel oma heinatöö tehnikat, pidi igat asja tellima (kangema kraami eest).

Sajab lund...ja maa on valge.