i - le täpp peal ehk heinatöö lõppenuks kuulutatud.

Paar päeva olen maadelnud neti leviga, kuna kahtlesin, et arvuti on nakatunud viirustega ja ei saa seetõttu oma arvutisse. 
Kuid hoopis probleem seisneb neti kehvas levis. Ok, nüüd siis päris hea teema juurde.
Heinatöö kuulutasin eilsega siis lõppenuks. Kuna mul heinamaa eelmise nädala vihmase ilmaga maha sai niidetud ning see nädal esmaspäeval siis kaarutamas käidud. Hein on ulualalla veetud. Kui ma peaks veel kahtlema, et heina ei ole piisavalt, siis see mu viga, kui mu arvestused talveks sööda osas viltu veavad.
Eile sai käidud 3-e tunnisel ratsamatkal ja selgus, et Pauliine on parimast parim juhthobune matkal. Teeba käitus üle ootuste nii aeglaselt, et tegemist oli mul kuhjaga. Käitus ta nii nagu, liiguks ta selles piirkonnas esimest korda, isegi kõige lihtsam seisev sõiduauto tekitas temas mõtlemist. Kordagi ei väljendanud ta hirmu vaid lihtsalt ootas, mida teised arvavad. Püüdsin siis viimane öö töö juures analüüsida, et miks hobune nii käitus. Ainus asi milles ma järeldusele jõudsin on algav ind. Siis ta muutub kuidagi selliseks, ah, et mis mina siin ikka liigun, las teised ka teevad midagi. Teeba õde Teele oli hoopis teistsugune.  Teeba õeks võib ka Paulat nimetada ema oli neil üks, kuid isad erinevad. 
 Meenutasin ratsutamise ajal vahepalaks Teeba talvist käitumist ree ees. Ei olnud tal aega mõelda, vaid tegutses ainult enda mõtete ajendil. 
Ja eilselgi matkal ta käitus rohkem ära ootaval seisukohal, et kuidas Paula käitub. Hakkan kahtlema, kas on õige mõte müüa hea matkajuhi hobust. Matkajuhi hobune ei tohi liigselt karta vaid peab julge olema igas olukorras. Eelmise nädala reedel liikusin ma Hertaga, kes sobis mulle ideaalselt. Valisin ta sellepärast, kuna olin hommikul öise töö lõpetanud ning kimbutas mind magamata öö unevajadus. Siiski kibelesin Varbolasse ja mõttes lubasin enesele unepuudusest tingitud unevajaduse Varbolasse jõudes kuskil põõsa varjus ära põõnata. 
 Millal ma leian enesele sobivama töö, mis eeldab mu huvisid ja tegevusi kooskõlas? Pea juba 7 aastat ühes asutuses töötanud. 

Varbola puupäevadest mõned pilte 2012

Kasvõi ühe päeva matka ettevalmistus on läbi mõeldud. Kaasa peab võtma ka päitsed talutus ohelikega ja karjusenöör. Hobustele tuleb valmistada koheselt sööma maa ette. 
Olles siis olulised asjad pakkinud. Alati tuletan lastele meelde soojad riided kaasa. Ehk siis kiht-kihilt riietumine. Kuna tagasi tee jäi meil hilisele ajale ehk siis videviku tunnile. On hea näha ilmajahedust piisavalt suure varuga ette. Vähese riietusega ei ole jaheda ilmaga kuigi mugav ratsutada.
Muidugi ratsutamine tempokalt annab sooja, aga kui tegemist on pikema distantsiga, siis peame arvestama, et hobuseid liiga märjaks vastu ööd ei taha ka ajada. Pärast sõitu peab olema pikem maha jahutus. Kui hobused ei ole märjaks aetud lähevad nad ikkagi sisse, aga vähemalt tund aega pärast sadula maha võtmist juua ei saa. Koormab magu ja pärast pikka kehalist pingutust võib tekkida tiirud kohesel jootmisel. Muidugi sooja veega võib lasta mokki natuke puhastada, aga soe vesi meeldib hobustele väga, ainult kapjade sisse kastmise mõttes. Kuid mõned naudivad väikeste sõõmude kaupa. 
Hea oleks hobustele anda energiat taastavaid elektrolüüte sisaldavat jooki, mis taastab organismi.  

Käidud siis, Varbolas. Lootsin leida linnuse jalamilt eelmise aasta XV aastapäeva tähistamise korraks valminud skulputure leida "Neli kuningat", kuid peale uue vaatamisväärsuse kohta sain infot töö juures lehti silmates, et peatselt puupäevade lõpus, viiakse Toomas Ehrpaisi mälestuseks vermitud pink ka minema. 
Tegime lastega linnuse sisemuses tiiru, siis skulptoreid ikka oli, kuid see aasta oli eelmisega võrreldes ikka vähemast vähem. Tundsin, et see aasta pole mul miskit kaotada. Kuid järgmiseks aastaks lubasin lastega aga nädalaks ajaks tulla. Isegi telkimis alal oli natuke trimmerdatud telkimis kohtadeks, aga mitte suurelt.  Kuidagi kesises seisuses oli see puupäevade organiseerimine. Pildid uutest taiestest panen siia hiljem ülesse. Selgus, et tütre Aade fotoka aku oli läbi ja seetõttu pidi leppima kahe lapse mobiilis eksisteeriva fotokaamera ülesvõtetega. Kuna mul veel seisab 48 tunnine valve, siis tegelen veel mõtlemisega Sassu käitumise analüüsiga. Püüan leida oma koera käitumisele selge ja otstarbeka lahenduse. Sellest hiljem, kuid asi võib võtta tõsisema pöörde. Probleem seisab selles, läksime eile lastega kodunt, siis abikaasa lasi Sassu lahti, kes siis oli muidugi naabrite juurde läinud, aga teada miks..? Seal on koer, kelle suhtes saab ta olla dominantne. Ja ära süüa teise koera toit. Vahetult enne ära minekut panin koertele söögi ja peale selle veel kanadele.  
Kui naabrikoerale antakse suure poti täie kaupa krõbinaid, siis Sassule võib asi väga kurvalt lõppeda. Esiteks kimbutab juba ülekaal ja teine asi krõbinad paisuvad ja tekitavad pärast söömist koerale suuri vaevusi. Et koer keeldub liikumast, kuid mida teha spanjeli meeletu söögiisuga...? Ja kuidas koolitada mitte käima naabrite juures. Püüan leida lahenduse...

Tänasest algas Varbolas puupäevad XV

Need pildid panin siia eelmise aasta kaustast, kui ma reedel ükskord sinna jõuan, siis saavad ka värskemad pildid siia. Fännan täiega puupäevi ja metsandus valdkonda ülekõige. 

Ja tänagi mõtlesin sellele, et nii kahju, et ei saa osaleda sellel.

Bioneer - Poollooduslike koosluste kaardikiht nüüdsest avalik Maa-ameti geoportaalis

Bioneer - Poollooduslike koosluste kaardikiht nüüdsest avalik Maa-ameti geoportaalis

Iga päev mind saadab mu salajane laul...

Õnnelik selgus: Jeesus mul on
Kuulun nüüd Talle, küll suur on mu õnn
Jumala laps ja Kristus mu vend
Sellest on küll, see õndsaks teeb mind


See on mu ainus juubeldav laul 
Issandat kiita päeval ja ööl
See on mu ainus juubeldav laul
Issandat kiita päeval ja ööl


Tegelikult laulan seda laulu alati heinatöö ajal, kui alustan või lõpetan. Meeldib üksi lõõritada, nii et ma metsa elu ei häiri.
Tegelikult mu hing hõiskab rõõmust. Kuna raske heinatöö on jõudmas lõpusirgele. Kuid üks tükk on veel maha niita ja siis pean mõtlema, mida teha 10 ha heinamaaga... mõte ... tuleb vist purustada. Hakkan uurima, keda võin paluda seda tegema. Eks näe...
Muidugi täna veel üllatus, Raamat lasi siis ka selle heina kokku rullida, mis maha sai niidetud juba pea 2 nädalat tagasi. Ja seegi hein mis tal maja juures maha niideti ka üle nädala tagasi. Püüdsin mõistada, kes siis rullis ja kes kaarutas.  Eks näe mis ilm homme on ja millal ma ühe väikse osa veel saan ära vedada. Isegi lapsed saavad aru, kui väärtuslik on meie hein, mille oleme oma jõududega hobustele varju alla saanud. Roheline, mõnusa lõhnaga ja ise pean seda täisväärtuslikuks. Olgugi, et aeg on juba seal maal, kus vanarahva tarkuse järgi nimetatakse, et traat on heinas. Tegelikult metsaheinamaadelt tehaksegi natuke hiljem... miks? Kuna see aitab säilitada maha pudenenud seemnete näol liigirikkust. Mulle meeldib metsaheinamaadelt tehtud hein veel sellepärast, et see sisaldab ristikut ja muid liblikõielisi.