Kas hakkab sadama või hakka...

... ilmad on keerulised, et kaaluda, kas minna niitma või oodata. Mina ei ole mallanud oodata ja ikka nii inertsist niiduk trakale taha ja niitma. Esimeste probleemide ilmnemisel siis kas jätan katki või niidan edasi. Vähemalt viimase niitmisega nii ma talitasin. Niitsin 1 ha kolm päeva. Mõni mõtleb ,, issand, et ainult heinamaal elan". Esimene päev kõhklesin, aga et mu niitmis teele jäi tiine poegimisküps nastik, kelle surma nägemine mõjus mulle õõvastavalt ja südant pahaks ajava olukorraga, et lõpetasin oma tegevuse. Ja järgmine päev läksin uuesti, aga siis purunes latti ja ülekannet ühendav keps = kindlasti mõtleb, et nüüd mao surm maksab  kätte, minu jaoks on sellised uskumused totrused. Teada oli, et see keps on minemas. Oleksin pidanud hommikul niiduki üle vaatama, kuid enda viga. Ja kolmas päev siis lõpetasin. Kuna tegemist loodusliku liigirohke heinamaaga, kus ülekaalus õitsev aasristik, hobumadara kaks vormi, harilik nõiahammas (vana rahva tarkuse järgi pidi olema see hea köhivatele hobustele, eriti veel leotis sellest tehtud, kuid kas see tõele vastab ei oska öelda) http://efloora.ut.ee/Mohni/species/596.html (liblikõieline). Muidugi kõrrelistest on ülekaalus lamba-aruhein.

Väga hea on teada, mismoodi kõlab harilik nõiahammas teistes keeltes

Märkus:

LA: Lotus corinculatus L. DE: der Hornschotenklee [U50260] FI: keltamaite [U50260]

Keelesuund:

inglise - eesti

 en

common bird's-foot trefoil

Keelenditüüp:

eelistermin

Allikaviide:

[U50260 ann I]

bird's-foot trefoil

Keelenditüüp:

sünonüüm

Allikaviide:

[U50272]

birdsfoot trefoil

Keelenditüüp:

sünonüüm

Allikaviide:

[U61013]

 et

harilik nõiahammas

Igal juhul heinatöö edeneb ikka sinna lõpu poole, aga eks see pool käsitsi tegu on vaeva nõudev. Vahe peal peab olema ka hea psühholoog oma teismeikka jõudnud noorukitega. Vahel on lust ja lillepidu, teine päev võivad ees oodata ootamatusi. Kõigeks peab olema valmis ja alati saadab kannatlikkus ja mõistmine kõiki ebaharilikke käitumisprobleeme.

Loodus miljööst.

Viimaste päevade sündmused on arenenud päris kiirelt. Eile tööle minnes, alustas rünnakut tundmatu koer, kel hambad paljastatud ja lõrises kummaliselt. Ja kaotasin seega liikumis kiirusest 20 min ja seepärast tööle hiljaks. Eks natuke tundsin ennast häirituna, kuna oluline on olla kohal täpselt õigel ajal. Kunagi ei tea, kes võib hoonesse siseneda ja siis peab ju nägema, kes on võõras ja kes on oma. 
Eile üritasin niitma minna, kuid kepsu pooleks murdumise tõttu jäi asi pooleli. Hakkasin mobiilitsi otsima inimesi, kelle juurde minna keevitama. Lõpuks, kui olin abikaasaga sellel teemal rääkinud, võttis jupid kaasa ning esimese kodus kuhu oli kodukutse kodumasina remondis... oletan seal siis ka see korda tehti. Kuid teine asi, abikaasa kinnitas kepsu tagasi niidukile, kuid ma ei hakanud 1.5 tunniks enam niitma minema. Mul oli trenn lastele tulemas. Eelistasin selle asemel kartult rohida. Ja kuna veel töö õhtu ka leidsin, et ei hakka ennast liialt väsitama (müra, vibratsioon jne.). Kõik sujus plaanipäraselt, kui ei oleks tekkindu konflikti küla peniga.
Viimasel ajal lapsed enam muust ei räägigi, et kummaline on, et see aasta pole peale kahe metsamatka hobustel toimunud. Jubeeee... kurb... tegelikult mõjub mullegi selline kehv seis halvasti. Olen harjunud suhtlema ning rääkima. Meeldib viia inimesi loodusse ja rääkida huvitavat või siis jagada oma teadmistest koha paiga lugusid inimestest ja sündmustest, mida olen kuulnud või lugenud.  Ja seetõttu ei ole ma ka lastega eriti palju saanud ka reisimas käia. Eks samas kehv suvi oma heitlike ilmadega on ka selliselt vast inimestele eemale peletamisena mõjunud... mõelda võin ma nii ja naa, kuid oluline on see, et kunagi ei tohi kaotada lootust. Amandale saime lõpuks sadula, aga peame teda sellega veel harjutama. 
Täna hommikul töölt koju tulles kolmel korral rattakummid purunesid, nii et koju lükkasin viimast km ratast käe kõrval. Öö töölt naastes ei pööranud ma magama vaid hakkasin kohe rattakumme lappima. Ühes asjas sain selgeks, et tagumise rattale pean ostma purunemiskindla kummi nii siselohvi kui välismantli, nii enam ei või, et ühel päeval kohe mitu korda torkab kas kivi või oks kummi augu. Samas see mantel nii õhuke, et käte vahel on võimalus seda töödelda. Need tehtud panin õhtul lapitud kummi jälle alla ning kotti tagavaraks jälle teise paari kumme. Peab jälle hakkama kaasas kandma rattaparandus tööriistu. Tagavarakumm ja pump on olemas, aga lapid on puudu. Õnneks olen koju varunud. Homme plaanime lastega minna maastikule ning Randale jälle sadulat selga - temast ei ootagi muud, kui sammu ja traavi hobust, kuna kopsudega probleem, siis eelistatud seisuses on tal rahulik tempo normaalne ja kuna puudub igasugune varasem treening. Peab kõike kaaluma ja jälgima, kuidas mõjub üks või teine asi.

Olen nüüd mõneks ajaks jalgrattaga liiklema sunnitud ja seetõttu elurutiini väike vaheldus. Hurrraaaa... Kuigi nüüd mu käimised ja tegemised on suunatud jalgratta sõidule. Pean hankima kella ja tuled. Õnneks on olemas helkurid.  Ega mulle see kella nõudmise värk eriti ei meeldi. Nüüd ju liiklusseadus selline. 
Kati ja Teeba on maha rahunenud ei seisa ega karju igatsevaid hirnumisi teine teisele. Tekitasime laupäeval hobustele korraliku stressi. Kuid see kulus marjaks neile ära. Imestasin, et Lipton kardab Teebat. Midagi pole parata, kuna Teeba on näidanud algusest saati oma negatiivset hoiakut, siis on see hobuse mällu süüvinud ning teeb edaspidise suhtlemise (mõtlen hobuste omavahelist suhtlemist) ettevaatlikumaks isegi sellisel perioodil, kui märal tekib ind ning täkk keeldub temaga intiimset kontakti loomast. Loomade psühholoogia on omapärane sügav maailm.

Miks on vaarikas kasulik? - Tervis & trenn - naine24.ee

Miks on vaarikas kasulik? - Tervis & trenn - naine24.ee

Vedasin eile siis lastega veel heina, mille ma herr Raamatu jaoks kaarutasin, kuid jah, miks vedasin. Olles neljapäeval kahel korral Raamatu endaga ühendust võtnud ei hakanud see reedel tegema mida oleks vaja olnud. Ma oletan, teades ja tundes seda inimest. On ta mugavuse etalon, ootas kindlasti, et keegi ära ka rulliks. See aasta pean leppima veel käsitsi heinatööga. 
Kahju oli kaarutatud heinast ja siis otsustasin vedada nii palju kui suudan. Ja panna siis seisma õue kile alla, talve ootama suure kahe teljelise kärule. Siis ei pea kuskilt sügisel rulle hakkama hankima. 
Hetkel seisab ees veel 2-e hektari niitmine ja koristamine. Lakka on mul plaan veel 8 koorma jagu heina ladustada.
Kutsus naabrinaine, kelle abilisel puuk vasakul käevarrel ennast kinni imenud. Sai see spets puugikahvliga välja tõmmatud. 
Mainisin naabrinaisele, mis selle heinaga ees ootab ja teada, missuguseks ohkimiseks vestlus kujunes. 

Tervendaja Heli: igal inimesel on sensitiivsed võimed - Persoon - naine24.ee

Tervendaja Heli: igal inimesel on sensitiivsed võimed - Persoon - naine24.ee