Vaatasin hobuseid.

Tänase päeva seisuga vajaksin kellegi parima veti nõuannet. Ühel hobusel on tegemist mingi kummalise naha haigusega. Mõtlengi, kas tegemist on hormonaalse häirega või on miskit muud. Homme teen ühe protseduuri hobustele, näis millal saab ka neile vaktsineerimise teha. Suhtlesin ühe vetiga, loodan, et lähimal ajal saab see ka tehtud. Jama on see, et sellised asjad lähevad jälle maksma. Kuid ilma selleta nagu ei saa.

Olen ammu kaalunud, ühte teemat, aga see on hetkel teostamatu. Enne peab elamu ehituse ja taastamise projekti lõpetama. Siis saab edasi liikuda.

Eile siis Lätis.
Praegu on olnud mul üldiselt väga kiire. Üritan oma kooli asjadega ühele poole saada ning Aade kooli lõpetamine on ka väga tähtis, üks samm edasi iseseisva elu suunas. Sügisel jälle alustada uut kooliteed uuel õppeaastal siis selgus mis edasi ja mida tegema hakata.
Eelmine nädal vaatasin kahte hobust väga teise pilguga, kuid tundub, et asi hakkab normaalseks minema. Herta on kuidagi kummalise käitumisega, tigetsev ei lase ennast õieti puudutada ja imestan, muidu rahuliku ja heatahtliku iseloomuga. Kui märkan hobuses mingit iseäralikku hoiakut või iseloomus muutust. Teine kelle pärast muretsesin oli Moorits. Praegu pole veel rahul.

Mida rohkem põhja poole, seda enam muutusi taimekooslustest ning loomastikus.

Mägijõed on vapustavad Põhja - Rootsis, kuid tarbida toiduks või joogiks on riskiga seotud. Nii ma seda tol korral kogesin.

Lõpuks sain nüüd siis Rootsi rattamatka pildid.

Vabandan oma lugejate ees, see nädal, kuid alles laupäevast alustan uuesti blogi sissekannete tegemisega.

Vihm, Purku laat ning Eurovisioon.

Hommikul kella 6 paiku õue korra vaadates ei olnud tahtmist rattaga küll välja sõita, ehk siis oma tööle rattasõitu teha. Eelistasin autosõitu, teepealt võtsin veel ühe oma küla inimese peale, kes siis ka Rapla linna tööle ruttas.

Loodus on nii võrratu, väga palju annab juurde kevadine vihm, homme peab kindlasti heina vedama hobustele ette. Toomingas, kreek, alõõtsa ning kirsid on õiteehtesse riietatud. Nii, nii, nii armas on kõik ümbrus.

Varsti on oodata kaitsealuste orhideede õitsemise aeg.

Link, kust leida Eestis kasvavaid kaitsealuseid orhideesid;

http://www.orhidee.ee/

Väga põnev ja uudishimu rikastav taimemääraja.

Lapsed käisid korra Purku laadal, kui aus olla, siis vihm peletas ära laadale tulijad oma müügilettidega. Üks korraldajatest oli lastele maininud, et kutsutud kohale tulnutest müüjatest olid kohal ainult 10 % ja tulemata jäi 90 % kaupmeestest. Kolme lapse peale tuli teenistus 10 eurot. Ma ei häbene seda mainida, minu jaoks on iga euro raha. Kuid sellega ei ela ära, kuid mis teha. Tuleb paratamatusega leppida ja olla rahul sellega mida sai teha.

Minu üks mõte on piiblist,, Igast sõnast on kahju, aga tegevusest alati kasu'', see ei ole paha, kui hobustega sai väljas käidud.

Lõpuks ometi maapinda rikastav vihm.

Mõned päevad tagasi sai suheldud siis OTL toetuste taotlemise osas Priaga, kus siis läbi nõustaja lõpuks mind puudutavatele küsimustele vastuseid sai. Kõige kummalisem ja arusaamatu on see, et kõike seadusi ja nüanse ei olegi välja toodud raamatukes, mis on Pria ametkonna poolt välja antud.

Üks geiss veel. Iga kord kui satun Pria büroojuhi jutule, saan alati korralikult emotsionaalse rünnaku osaliseks. Eks see ehmatab ära, kuid kummaline, tavaliselt unustan selle ühekordse, kuid selle inimesega ei unusta enam nii kergelt. Mul on tekkinud küsimus, et miks ta käitub minuga nii juba aastaid. Ma arvan, et ta teeb alateadlikult, aga mille pärast ei oska öelda. Järgmiseks aastaks valmistan ennast selleks ette ja kui toimub jälle emotsionaalne valang, siis küsin, et millest tuleb tema käitumine ja mainin kõik eelnevad.

Lapsed teevad iga päev tublilt trenni ja metsa sai rajatud mõned madalad krossitakistused. Kuid ise ma nii eriti sadulasse ei ole jõudnud. Üritasin lugeda turunduse raamatut. Jube igav raamat, palju uusi sõnu, sellise raamatu puhul saab une ilusti silma.

Kahju ja kurb olen, et mul ei ole sellel aastal ühtegi varssa sündimas. Jube kurb tunne. Vaatan ja loen kuidas teised hobusekasvatajad arutavad põlvnemisi ja kiidavad hobutittesid. Ehh, meel muutub neid mõtteid mõlgutades kurvaks.

Täna kipub mu enesetunne selline olema, et võiks mõelda veel siili okkad selga. Jälle Pria... mina ei saa aru, miks on see jama meiega. Kas ei usuta või mis iganes. Mina ei taha loobuda ohustatud tõugu hobuste toetusest. Pria räägib ühte, et pean kõik mehe nimele tegema, see ajas ausalt karvad tõesti turri. Sain mõni aeg tagasi paberid korda, kuid nüüd kästakse kohe hobused mehe nimele teha. Minu jaoks jälle segane värk.

Nipid, kuidas puuke aiast eemale hoida - Aed ja kodu

Nipid, kuidas puuke aiast eemale hoida - Aed ja kodu

Mullatööde tegijat ohustab teetanuse bakter - Aed ja kodu

Mullatööde tegijat ohustab teetanuse bakter - Aed ja kodu

Hambakivi paneb kassi ja koera suu haisema - Aed ja kodu

Hambakivi paneb kassi ja koera suu haisema - Aed ja kodu

Tiina Toomet avab loomaarstiks olemise varjukülje - eneseareng - Naistemaailm.ee

Tiina Toomet avab loomaarstiks olemise varjukülje - eneseareng - Naistemaailm.ee

Suure hinge peaaegu terve saladus seisneb sõnas „visadus.
Visadus on mehisusele sama mis ratas kangile, see on toetuspunkti pidev uuendamine. Victor Hugo

“Mida sa suudad ette kujutada ja millesse uskuda, seda sa ka saad”.
(Napoleon Hill)

Eile oli siis talgupäev ja täna emadepäev. Olgu kõik emmed täna eriliselt kantud ja tähelepantud. Vähemalt kogesin ma ise viimaste päevade tegemiste käigus poole kõrvaga, mis oli minu perel minu suhtes varuks.

Hurraa, hõiskan südamest, saingi oma heinateoga ühele poole, nii et eilsest hakkasin ootama uut heina aega. Järgmiseks talveks heinarulli veoks, aga vajan tugevat plekki, millegi pärast eile viimaste rullide veoga kündsin lausa juba kruusatee pinnasesse vagusid. Nii et mu kallis naabrinaine juba urises vaikselt, et olen ta tee ülesse kündnud, ma lubasin naljaga pooleks veel kultivaatoriga üle käia. Tegelikult olen ise ka nati kurb, et asi nii läks. Järgmine nädal üks matk, siis pean hobused viima Sillaotsale. Selle nädala lõpp läks nii kiireks. Ootamatu käik Tallinna laupäeva hommikul ei olnud see eriti meeldiv mõte, aga ma ei tahtnud ka teisi töid ka sinna paika jätta. Tahtsin ikka heinamaa puhtaks vedada, et ei jääks rohukasvule heinarulli jäätmeid kasvu pidurdama.

Kui on väga kiired ajad, siis tavaliselt tegelen rohkem noorhobustega, käin tõstan jalgu ja patsutan ning harjutan päitsete ja talutamisega. Muuks siis aega ei ole. Eile aitasid veel lapsed oksarisu lõkkeasemele vedada.

Vihm ja rohelus.

Hommikul silm puhkas õue astudes. Maapind rohetas nii mõnusalt, et lausa südames tärkas kevad veel suurema leegiga... meeldib filosofeerida loodust. Nii kena on.

Hobused on päris kenad mudakarva hallid. Ja nad kohe tahavad sügada inimese vastu, eriti seda enam on mul vastumeelt, kui nad seda teha tahavad.

Herta on hakanud kummaliselt käituma, imestan et ta ei luba tagant poolt ennast puutuda, udara katsumisest rääkimata.

Pean täna veelkord Rapla sõitma, hommikul korra käisin. Käisin Prias, paberi bürokraatiat korda ajamas. Eile suhtlesin Tartu Pria büroo nõustajaga. Tahtsin teada, mis tähendab *pooleli olev taotlus*, et siis tegevuse käigus ennetada probleeme. Naljakas on see toetuse süsteem.

Sellel aastal saab taotleda 1,4 lü ühe 1 ha kohta. Küsisin siis, miks selline uus süsteem, et kas kardetakse kõrgemate võimude poolt rutiini sattumist ehk siis tähelepanu teravdamist. Minu meelest on see uus etendus põllu-ja loomapidajate üks mõnitamine. Kui infokiri Prialt sisaldab vanu andmeid, miks see nii on? Kelle poole pöörduda,kust saaks seda õiget infot, miks meid maainimesi lollitatakse?

Koha peal ma omi mõtteid eriti ei avalikustanud, kui parajat segadust tekitas küll.

Soovin tähelepanelikku ja hästi läbi loetud juhiseid, et ei tekiks probleeme.

Külmfront.

Jahejuba mitmendat hommikut, mis teha, kui selline on eestimaa oma kliima. Nii hea oleks olnud tegutseda sooja päikese käes ja ümiseda viisijupikest. Eile siis sai veetud üks rull silo ja kaks rulli heina. Selline tunne, et vedamistel ei tulegi lõppu ja heinamaal kaovad väga visalt viimased heinarullid. Loodan 7 maiks need viimasedki koju saada. Nii talgukorras, mul veel oksi põletada, hunnikus seisavad. Tahaks nati karjaaia poste teha,et siis uus aed ka püsti klopsida. Trenniplats vajab korrastamist. Talvine suur lumi vajutas traadi ja poste maha ning ei pääsenud iga kevadisest veeuputusest. Õnneks suurvesi on taandunud.

Eile traktorit käivitades tõstsid kohe hopad oma pilke... ooo miskit on toimumas. Eks traktor tähendab hobustele leivaisa.

Maikuu.

Ma ei tea, miks alati just see kuu elevust minu sisemusse toob, kas sellest, et kuu lõpeb 31 kuupäevaga või lihtsalt tunnen vabadust, sellest talvisest koormast. Kuigi mul veel raskemad ajad ees, pingutamised koolis. Tahaks lõpetada, kuid ma veel nii enesekindlalt ei tahaks veel kellegile oma lõpetamisest rääkida. Üks raskemaid eksameid on mul ees. Ja see teeb veidi murelikuks.

Kui raske on ennast kooliasjade taha saada, eriti seda, kui vanust tuleb lugeda 41...varsti aga täitumas 42.

Hommikul jälle oksarisu kallal toimetades, saabus teisele poole karjaaeda hobusekari, kes siis tegid asja, et ehh me tahtsime nati süüa. Muidugi ei saanud nendest uudishimulikest semudest mööda minna, ikka kellele kalla, kellele pai mõnele hoopis kummalisest kohast mõnusat sügamist.

Kõige rohkem vajasin ma täna hoopis lohutust. Põlvitasin maha Amanda ette, ja võtsin tema pea oma sülle. Rääkides oma südame sopis peituvat nukrust.

See mis mind vaevas, ma igale ühele ei jaga. See jääb minu ja Amanda vahele.

Üllatun alati loomade pühalikust seisakust, kui ma jagan miskit, mis mulle hetkel haiget, muret või rõõmu teeb.

Ühtepidi saades aru, et usaldan neile midagi erilist enda sügavusest, mis paneb neid rohkem arusaama, et inimene samasugune, kui nemad.

Teine kord,kui mul vaja tegeleda mõne loomaga, kes on kaotanud oma peremehe või perenaise, mõistan ma omakorda nende loomade kaotusvalusid. Püüan läheneda looma hingeelu mõõtmatutesse sügavustesse.

Kõige pealt tuua välja stressist, leinast ning sammhaaval lasta endaga tutvust teha.

Kui ma kasvatan, kedagi hingega, siis annan osa endast selle looma sisse. Kui raskeks osutub lahkumine.

Meie sünnipäevalapsed.

Õnne, õnne, õnne hobuseks kujunemise eluteel.

Eeva-Lota kel täitus üks aastaring, siis Amandal teine eluaastaring. Lahe...